STRESS (Стресс) (WinWord (на эстонском языке))

STRESS (Стресс) (WinWord (на эстонском языке))

SISEKAITSEAKADEEMIA

PSЬHHOLOOGIA ХPPETOOL

STRESS

Kursusetцц

Juhendaja:

T. Ruubel

Tallinn 2000

SISUKORD

SISUKORD 2

Sissejuhatus 3

1. Elustress 4

1.1. Stressi tekkepхhjused 4

1.1.1. Tццstress 5

1.1.2. Organisatsiooni stressitegurid 5

1.1.3. Tццstressi vдltimise meetodid 6

1.1.4. Tцц hьved 8

1.1.5. Isiklikus elus toimuvad muutused 9

1.2. Stressipinge 11

2. Stress ja sugu 13

3. Vхitlus stressi vastu 16

3.1. Mismoodi inimese organism reageerib stressile 16

3.2. Relaksatsioon 17

3.3. Rahustav hingamine 18

3.4. Lihasrelaksatsioon 19

3.5. Mхtlus 21

3.6. Kuidas vaimset puhkust vхtta? 22

3.7. Aroomid stressi vastu 22

3.8. Muud meetodid lххgastumiseks 23

KOKKUVХTE 24

KASUTATUD KIRJANDUS 25

Sissejuhatus

Kдesolevas kursusetццs pььan analььsida stressi, stressi tekkepхhjused,

stressi mхju inimese organismile ja samuti uurida, kuidas vхidelda

stressiga ning stressi profьlaktika meetodeid.

Stress on tavakeeles дrritav nдrvipinge, mis pikema aja jooksul mхjub

muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tхlgendatult on

stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kхrgendatud nхudmistele,

valmisolek tekkinud ohu ning ьlekoormuse tingimustes tegutsemiseks. Sхna

“stress” tдhendab, tхlkides inglise keelest, “surve, pinge, rхhumine”.

Ensьklopeediline sхnastik annab jдrgmist stressi tхlgendust: stress on

organismi pingeseisund kaitsereaktsioonina negatiivsete mхjurite vastu

(Erelt 1999). Kuid esimesena andis stressi tхlgenduse kanada fьsioloog Hans

Selje. Tema seletuse jдrgi stress on kхik, mis pхhjustab kiire organismi

vananemist ning tekitab haigusi.

Stressoriks vхib saada mistahes nдhtus, mis nхuab organismilt kohanemist.

Tььpilised stressorid on psььhiline pinge, raske kehaline pingutus ja

trauma. Organismi kohanemisviisi stressorile nimetatakse

stressireaktsiooniks.

Iga inimese elus esineb stressi, sest kхikides inimese elu- ja

tegevusvaldkondades on olemas stressi impulsid. Stressisituatsioonid

tekivad nii kodus kui ka tццl. Juhtimisteooria seisukohalt pakuvad meie

jaoks suuremat huvi organiseerimise probleemid, mis tekitavad stressi

tццkohtadel.

Peale stressi tekke ьldiste pхhjuste analььsitakse tцц esimeses osas

organisatsiooni stressitegureid. Teises osas kдsitletakse ьlepingetest

vabanemise vхimalusi ning seda, kuidas mхtelda ja toimida, et stressi

vдltida. Kolmas osa sisaldab stressi profьlaktika meetodite kirjeldust,

mille hulka kuuluvad pдevakorra ьmberkorraldamine stressivastaseks ja

psьhholoogiline esmaabi kriisiolukorras.

Elustress

Stress on harilik ja tihti esinev nдhtus. Kхik meist aeg-ajalt saavad seda

tunda, nдiteks, kas ххnsa tundena kхhus ennast uutele klassikaaslastele

tutvustades vхi kхrgenenud дrrituvusena ning unetusena eksamisessiooni

ajal. Stress on vдltimatu ja selle madal tase kahjutu. Nimelt liigstress

tekitab probleemi indiviidide ja organisatsioonide jaoks. Stress on

inimolevuse lahutamatu osa. Tuleb хppida vahet tegema lubatava stressi

taseme ja liigstressi vahel. Nullstress on vхimatu.

Meie kдsitleme selles tццs ьleliigset psьhholoogilist vхi fьsioloogilist

pinget. Uurimused nдitavad, et fьsioloogilised stressitunnused on

maohaavandid, migreen, hьpertoonia, hingeldustхbi ja sьdamehaigused.

Psьhholoogilised tunnused on ьlitundlikkus, дrevus, depressioon, isutus,

unetus ning langenud huvi intiimelu ja suhtlemise vastu jt.

Ьleliigne stress lдheb ettevхttele kalliks maksma indiviidi efektiivsuse ja

heaolu languse tхttu. Paljud tццtajate probleemid, mis kajastuvad nii palga

suuruses ja tцц tagajдrgedes, kui ka tervises ja tццtajate heaolus,

pхhinevad psьhholoogilisel stessil. Stress suurendab otseselt ja kaudselt

ettevхtte kulusid eesmдrgi saavutamisel ning vдhendab tццtajate

elukvaliteeti.

1 Stressi tekkepхhjused

Stress vхib olla pхhjustatud teguritest, mis on seotud kas ettevхtte tццga

ja tegevusega vхi inimese isikliku elu sьndmustega.

Osa stressi tekkepхhjusi, nagu kхrge tццpinge vхi jхhker kohtlemine, on

kхigile teada, ent mхndagi nendest, nдiteks kдrsitustхbe, masendustunnet,

enesesisendust, nдrivat kadedustunnet vхi pettumist lдhisuhetes, ei osata

alati nдrvipinge tхusu pхhjustajaks lugeda. Organismi vastusreaktsioon

ьhele vхi teisele stressorile oleneb suuresti sellest, kuidas me hindame

situatsiooni raskust ning sellega toimetuleku vхimalusi. Ootamatu, ohtlik

ja vдljapддsmatuna nдiv olukord suurendab stressi.

1 Tццstress

Mххdukas nдrvipinge on tццl mitte ьksnes vдltimatu, vaid koguni soovitav –

see sunnib end mobiliseerima, vхimed mдngu panema. Ametikoht, millega

pidevalt kaasneb psььhiline alakoormus, ei paku enamikule tervetele ja

tццkatele inimestele erilist pinget.

Paljud selliste levinud kutsealade esindajaist nagu nдiteks хpetajad,

autojuhid, raamatupidajad vхi mььjad on valmis kinnitama, et nende tцц on

tдis nдrvipinget. See ei tдhenda aga mitte alati kхrgenenud stressi

vastaval tццalal.

Kroonilise ajapuuduse ja suure tццpinge tunne on miski, mida paljud

inimesed ise endale alateadlikult sisendavad – nii selleks, et tдhtsate

asjadega hхivatud isikuna teiste silmis tunnustust vхita, kui ka selleks,

et arvatud ьlekoormuse olukorras endale ise vдhem kohustusi vхtta.

Kiire tempo, kхrge vastutus vхi suur tццkoormus tekitavad stressi seda

enam, mida rohkem nendega kaasneb jдrgmisi subjektiivseid asjaolusid: tцц

ei paku huvi, selle tegemiseks puudub kutsumus, suhted juhi vхi

kolleegidega on halvad, tццkohal valitseb korralagedus, firmas esineb

kдegalццmise meeleolusid jne.

2 Organisatsiooni stressitegurid

Kдsitleme neid tegurid, mis toimuvad organisatsiooni sees ja tekitavad

stressi.

1. Ьlekoormus vхi vдike alakoormus. Nдiteks, tццtajale antakse liiga palju

ьlesandeid vхi nхutakse tulemuste liiga nхrget taset teatud aja jooksul.

Sellel juhul tavaliselt tekibki frustratsioon ja lootusetuse tunne. Kuid

ka alakoormus vхib esile kutsuda samasuguseid tundeid. Tццtaja, kellel ei

ole tema oskustele ja vхimetele vastavat tццd, tunneb frustratsiooni,

rahutust oma vддrtuse suhtes ning oma koha suhtes organisatsiooni

sotsiaalses struktuuris ja tunneb ennast alahinnatuna.

2. Rollide konflikt. Rollide konflikt tekib siis, kui tццtajale esitatakse

vasturддkivad nхudeid, kui on mitu juhti. Rollide konflikt vхib tekkida

ka mitteformaalse rьhma normide ja formaalse organisatsiooni nхudmiste

erinevuste tulemusena. Selles situatsioonis indiviid vхib tunda pinget ja

rahutust, sest ta tahab ьhest kьljest kohaneda kollektiiviga ning teisest

kьljest kinni pidada juhtkonna nхuetest.

3. Segased rolliootused. Segased rolliootused tekivad siis, kui tццtajale

pole selge, mida talt oodatakse ja nхutakse. Rollide konfliktist

erinevalt nхuded ei ole vasturддkivad, aga samal ajal need on pхiklevad

ja ebamддrased. Tццtajatel peab olema kindel ettekujutus juhtkonna

ootustest.

4. Ebahuvitav tцц. Uurimused on nдidanud, et indiviididel, kellel on

huvitav tцц, tekib harvem дngistust ja nad haigestuvad vдhem, kui need,

kelle tцц ei ole huvitav. Kuid vaatenurgad mхistele “huvitav tцц” kхigil

on erinevad: see, mis paistab huvitavana ьhele, ei tдhenda seda, et

teisele see kindlasti pakub huvi.

5. Muud tegurid. Leidub tuhandeid tццkohti, kus stressi ja rahulolematust

lisavad sellisedki tegurid nagu mьra, vilets valgustus, liiga madal vхi

kхrge temperatuur, niiskus, vibratsioon, tolm ja haisud, inetud kхledad

tццruumid, aegunud tццvahendid ja masinad – kхik see, mida

traditsiooniliselt fьsioloogilisteks tццtingimusteks on peetud.

Suure tццkoormuse kхrval tekitavad stressi ka rahulolematus tцц sisu, oma

positsiooni ja rolliga.

3 Tццstressi vдltimise meetodid

Inimestele, kes kannatavad ьlemддrase tццstressi all, soovitatakse

rakendada jдrgmiseid meetodeid.

1. Tццtage vдlja prioriteeti sьsteem oma tццs. Hinnake oma tццd jдrgmisel

viisil: “pean tдnaseks tegema”, “teha hiljem, sellel nдdalal” ja “teha,

kui on aega”.

2. Хppige ьtlema “ei”, kui te jхuate piirini, kus ei suuda enam vхtta tццd

juurde. Seletage oma ьlemusele, et te saate aru ьlesande tдhtsusest.

Seejдrel kirjeldage konkreetsed prioriteetsed tццd, mille kallal te

praegu tццtate. Kui ta jддb oma arvamuse juurde, kьsige, mis tццd te

peate edasi lьkkama uue tцц lхpuleviimiseks.

3. Suhelge oma ьlemisega eriti efektiivselt ja usaldusvддrselt. Pььdke aru

saada tema probleemidest ja aidake tal aru saada teie omadest. Хpetage

oma juhti lugu pidama teie prioriteetidest, teie tццkoormusest ning andma

pхhjendatud ьlesanded.

4. Дrge nхustuge oma juhiga, kui ta hakkab andma vasturддkivaid nхudeid

(rollide konflikt). Seletage talle, et niisugused nхuded tхmbavad teid

erinevatesse suundadesse. Paluge korraldada nхupidamist kхigi

asjaosalistega, et vдlja selgitada probleem. Дrge vхtke sььdistavat

agressiivset seisukohta; lihtsalt seletage, missugused konkreetselt

probleemid loovad vasturддkivaid nхudeid teie jaoks.

5. Andke teada juhile vхi kaastццtajale, kui te tunnete, et teie ьlesannete

ootused vхi hindamise standardid ei ole selged (segased rolliootused).

Цelge neile, et te kahtlete konkreetsetes kьsimustes, mis on seotud

ьlesandega ja tahate nхu pidada neis kьsimustes.

6. Arutage igavusetunnet vхi huvi puudumist tцц vastu oma juhiga. Aga

pidage meeles, et ei tohi muutuda kaeblevaks. Seletage, et teie eeldate

tццd, mis nхuab pьhendamist ja tahaksite saada vхimalust vхtta osa

teistest tццvaldkondadest.

7. Igapдev leidke aega puhkepausideks ja relaksatsiooniks.

Teised tegurid, mis on seotud stressi teke vдhendamisega, on tervislik

toitumine, enese vormis hoidmine kehaliste harjutuste abil, ning

ьldtasakaalu saavutamine elus.

Juhtidele soovitatakse kхrge tццviljakuse ning madala stressi taseme

saavutamiseks:

1. Hinnake teie tццtajate vajadusi ja kalduvusi ning pььdke mддrata vastav

tцц maht ja tььp nende jaoks. Kui nad nдitavad hдid tagajдrgi selle

ьlesande tдitmisel, tхstke tццkoormust tццtajate nхusolekul. Sobivatel

juhtudel delegeerige volitused ja vastutus alluvatele.

2. Lubage oma tццtajatel loobuda mхne ьlesande tдitmisest, kui nendel on

olemas mхjuvad pхhjused. Kui on vдga vajalik, et nad tдidaksid seda

ьlesannet, seletage, miks seda on vaja, ning seadke prioriteedid

jдrjekorda nende tццs, et anda vajalikku aega ja lisaressurse ьlesande

tдitmiseks.

3. Mддrake tдpsemalt konkreetsete volituste, vastutuste ja tootmisootuste

tsoonid. Kasutage kahepoolset kommunikatsiooni ja alluvate informeerimist

(tagasisidet).

4. Kasutage liidri stiili, mis vastab antud situatsiooni nхuetele.

5. Kindlustage vastav hьvitus efektiivse tцц eest. Tццpinge lдbielamine

kahjutoova stressina ja tццst saadav rahulolu vхi rahulolematus olenevad

paljuski sellest, kui hea palgaga jхupingutusi korvatakse.

6. Olge eeskujuks oma alluvate jaoks, arendades vхimeid ning arutades koos

nendega keerulisi kьsimusi (Popova jt. 1994: 252-256).

4 Tцц hьved

Tццst hoidumine ja iga hinna eest oma koormuse vдhendamine ei ole kuigi

tark tegu. Toimekas tegutsemine ja oma tцц tulemustest rahulduse saamine on

ьhevхrra olulised nii hea enesetunde hoidmiseks kui toonuse tхstmiseks.

Jдrgnevalt on loetletud mхned ratsionaalselt korraldatud ning energiliselt

ja keskendumisega tehtud tцц kasutegurid.

. Tцц vхimaldab luua kontakte teiste inimestega ning tunda rahuldust

ьheskoos millegi tegemisest, eesmдrgi saavutamisest.

. Tцц sunnib avardama silmaringi, хppima pidevalt midagi juurde.

. Tццl vхib leida sьmpaatse inimese, kellega on meeldiv ka vaba aega koos

veeta.

. Koostцц teiste inimestega sunnib ьletama oma vaateviisi piiratust,

arvestama ka teiste kogemusi.

. Tцц kдigus vхib ise teistele midagi хpetades tunda end targa ja

vajalikuna.

. Tцц vхimaldab enamasti paremini tegeliku eluga kursis olla kui puhkus.

. Tццl vхib leida usaldusvддrse inimese, kellega saab ka oma isiklikke

probleeme arutada.

. Hingelise kriisi olukorras aitab tцц mхtted iseendalt ja oma muredelt

eemale viia.

. Iga nхudlikum tццkoht esitab teatud vдljakutse taiplikusele ja nхuab

loovust.

. Tццl kдimise rьtm aitab vaimselt ja kehaliselt vormis pьsida.

. Tцц tagab hea enesetunde hoidmiseks tarviliku tunnustuse ja lugupidamise

(Elenurm jt. 1997:25).

5 Isiklikus elus toimuvad muutused

Igasugune muudatus elus nхuab kohanemist: olgu see siis tццkoha vхi

riigikorra vahetus, lapse kooliminek, reis vхi isegi pьhad. Rahulolematus

ja pinge on sel puhul ьsna tavalised nдhtused. Inimest vхivad hдirida nii

elu rutiin ja ьksluisus kui ka sagedased vхi jдrsud elulised muutused.

Tundub, et ьhtaegu inimene januneb muutuste jдrele ja samas kardab neid.

Miks? Iga muutus rikub vдljakujunenud tцц- ja elurьtmi ning sunnib muutma

inimese harjumusi kдitumises ja mхtlemises.

Olulised muutused elus on seotud kхrgenenud emotsionaalse stressiga.

Stress, see iseдralik pingeseisund, mis energiavarude koondamisega

paratamatult kaasneb, aitab aga toimuvate muutustega kohaneda: probleeme

lahendama asuda, hingevaluga toime tulla ning mхtteviisi ja toimimise

muutumist ette valmistada.

Kui me uuesti vaatame lдbi elusituatsiooni ja sьndmuste loetelu, mis vхivad

esile kutsuda stressi, siis nдeme, et mхned nendest on positiivsed ning

avaldavad soodus mхju meie elu peale (pulm, isiklik edu, lapse sьnnitamine,

edukalt tehtud eksamid). Peale seda, elu jooksul me kogeme ka teised

positiivsed tunded, nt rххm (kooli, ьlikooli lхpetamine, sugulaste vхi

sхprade kokkutulek, lemmik vхistkonna vхit), armastus, loomingutхus jne.

Stressipinge tekitavad nii positiivsed kui ka negatiivsed situatsioonid.

Selleks, et kuidagi vahet teha stressiallikate vahel, positiivsed said

nimetuse eustress, negatiivsed – distress.

Psьhholoogid on pakkunud hulga skaalasid, mille abil on vхimalik hinnata

ьhe vхi teise sьndmuse poolt tekitatud stressi suurust. Nдiteks 1967.a. T.

Holmesi ja R. Rahe poolt koostatud isikliku elu muutuste skaala jдrgi oli

tolleaegse Inglismaa elanike jaoks kхige suuremaks stressoriks lдhedase

inimese surm, nхrgimaks jхulupьhad.

Kuidas nii meeldiv aeg nagu jхulud vхib stressi tekitada? Ьhele muudab

pьhad nukraks ьksiolek. Teisele toovad jхulud kaasa hulga sekeldusi

(piduroogade valmistamine, majapidamise korrastamine jne.). Kolmas ei suuda

kuidagi otsustada, kellele millist kingitust teha, neljas ootab pьhadelt

midagi tхeliselt erilist ning on pettunud, kui nende kдtte jхudes mitte

midagi ei toimugi (Elenurm jt.1997:44).

Kui mingile ajalхigule kuhjub liialt palju ulatuslikku kohanemist nхudvaid

muutusi, vхib stress ьletada taluvuse piiri ja ohustada tervist. Seepдrast,

kui vхimalik – ьks muutus korraga!

Suured muutused toovad endaga paratamatult kaasa ebakindluse, teadmatuse ja

hirmu. Ajal, mil vanad harjumused ei aita enam toime tulla, muututakse nii

heale kui kurjale vastuvхtlikumaks, vaimustutakse vхi vihastutakse

kergemini, vхidakse uisapдisa otsustada ja endalegi ootamatult toimida.

Suurte muutuste ajal on seepдrast tark elada ьks pдev korraga ja kaalukate

otsuste langetamine vхimaluse korral edasi lьkata. Samas sunnib turvatunde

ja enesekindluse puudumine kiiresti otsustama. Segipaisatuse ja teadmatuse

tunne kaovad sedamццda, kuidas uued kдitumis- ja tegutsemisviisid

juurduvad. Elu suurte muudatuste aegu annavad tuge kindlad tхekspidamised,

usaldusvддrsed pхhimхtted, harjunud tццviisid, keskendumine konkreetsele ja

lihtsale praktilisele tegevusele. Nдiteks suure mure vхi leina korral saab

tхhusat abi igapдevaste kodutoimetuste дrategemisest.

Teisest kьljest vхib vahel muutustega kohanemiseks vaja olla just

lahtiьtlemist mхnest vanast harjumusest. Suured muutused panevad proovile

inimese vхime maailma teisiti nдha ja oma tegutsemine sellele vastavks

kohandada.

Stress, on otsekui organismi mдrguanne selle kohta, et elus tekkinud

muudatusele peaks jдrgnema ka enese muutmine.

Muutustega kaasneb mхnelegi meeliьlendav teravate elamuste kogemine –

emotsionaalne pinge tekitab teatud “narkootilise” efekti – nauditakse

adrenaliini verre paiskumisele jдrgnevat erutuse ja erksuse seisundit.

Leidub inimesi, kes pььavad oma elu mхnusaks teha aina uutesse seiklustesse

sukeldudes. Kuid sage uue otsing vхib anda tunnistust iseenda eest

pхgenemisest – lakkamatuid muutusi ja vaheldust otsides pagetakse kehva

keskendumisvхime, kдrsituse, pealiskaudsuse ning paradoksaalsel viisil ka

vхimetuse eest endas midagi muuta. Otsitakse muutusi oma ьmbruses selleks,

et ise mitte muutuda.

2 Stressipinge

Seega stress on organismi pingeseisund, s.t. keha ja meelte vastus

organismile esitatud kхrgendatud nхudmistele (stressi situatsioon). Inimese

organism kannatab stressipingest tekkiva mхju all.

Kдsitlegem erisugused inimese seisundid, mis vхivad signaliseerida sisemise

Страницы: 1, 2