ĢÅĶŽ


Ōåńņčāąėč č źīķźóšńū
Ńåģčķąšū
Čēäąķč˙
Ī ĢĪÄĶŅ
Ļščćėąųåķč˙
Ļīēäšąāė˙åģ

ĶĄÓ×ĶŪÅ ŠĄĮĪŅŪ


  • Čķķīāąöčīķķūé ģåķåäęģåķņ
  • Čķāåńņčöčč
  • ČĆĻ
  • Ēåģåėüķīå ļšąāī
  • Ęóšķąėčńņčźą
  • Ęčėčłķīå ļšąāī
  • Šąäčīżėåźņšīķčźą
  • Ļńčõīėīćč˙
  • Ļšīćšąģģčšīāąķčå č źīģļ-šū
  • Ļšåäļščķčģąņåėüńņāī
  • Ļšąāī
  • Ļīėčņīėīćč˙
  • Ļīėčćšąōč˙
  • Ļåäąćīćčźą
  • Īźźóėüņčēģ č óōīėīćč˙
  • Ķą÷åšņąņåėüķą˙ ćåīģåņšč˙
  • Įóõó÷åņ óļšąāėåķ÷ó÷åņ
  • Įčīėīćč˙
  • Įčēķåń-ļėąķ
  • Įåēīļąńķīńņü ęčēķåäå˙ņåėüķīńņč
  • Įąķźīāńźīå äåėī
  • ĄÕÄ żźļšåä ōčķąķńū ļšåäļšč˙ņčé
  • Ąóäčņ
  • Āåņåščķąšč˙
  • Āąėžņķūå īņķīųåķč˙
  • Įóõćąėņåšńźčé ó÷åņ č ąóäčņ
  • Įīņąķčźą č ńåėüńźīå õīē˙éńņāī
  • Įčšęåāīå äåėī
  • Įąķźīāńźīå äåėī
  • Ąńņšīķīģč˙
  • Ąšõčņåźņóšą
  • Ąšįčņšąęķūé ļšīöåńń
  • Įåēīļąńķīńņü ęčēķåäå˙ņåėüķīńņč
  • Ąäģčķčńņšąņčāķīå ļšąāī
  • Ąāčąöč˙ č źīńģīķąāņčźą
  • Źóėčķąšč˙
  • Ķąóźą č ņåõķčźą
  • Źščģčķīėīćč˙
  • Źščģčķąėčńņčźą
  • Źīńģåņīėīćč˙
  • Źīģģóķčźąöčč č ńā˙ēü
  • Źčįåšķåņčźą
  • Čńņīšč÷åńźčå ėč÷ķīńņč
  • Čķōīšģąņčźą
  • Čķāåńņčöčč
  • ļī Ēīīėīćč˙
  • Ęóšķąėčńņčźą
  • Źąšņą ńąéņą
  • STRESS (Ńņšåńń) (WinWord (ķą żńņīķńźīģ ˙ēūźå))

    STRESS (Ńņšåńń) (WinWord (ķą żńņīķńźīģ ˙ēūźå))

    SISEKAITSEAKADEEMIA

    PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL

    STRESS

    Kursusetöö

    Juhendaja:

    T. Ruubel

    Tallinn 2000

    SISUKORD

    SISUKORD 2

    Sissejuhatus 3

    1. Elustress 4

    1.1. Stressi tekkepõhjused 4

    1.1.1. Tööstress 5

    1.1.2. Organisatsiooni stressitegurid 5

    1.1.3. Tööstressi vältimise meetodid 6

    1.1.4. Töö hüved 8

    1.1.5. Isiklikus elus toimuvad muutused 9

    1.2. Stressipinge 11

    2. Stress ja sugu 13

    3. Võitlus stressi vastu 16

    3.1. Mismoodi inimese organism reageerib stressile 16

    3.2. Relaksatsioon 17

    3.3. Rahustav hingamine 18

    3.4. Lihasrelaksatsioon 19

    3.5. Mõtlus 21

    3.6. Kuidas vaimset puhkust võtta? 22

    3.7. Aroomid stressi vastu 22

    3.8. Muud meetodid lõõgastumiseks 23

    KOKKUVÕTE 24

    KASUTATUD KIRJANDUS 25

    Sissejuhatus

    Käesolevas kursusetöös püüan analüüsida stressi, stressi tekkepõhjused,

    stressi mõju inimese organismile ja samuti uurida, kuidas võidelda

    stressiga ning stressi profülaktika meetodeid.

    Stress on tavakeeles ärritav närvipinge, mis pikema aja jooksul mõjub

    muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on

    stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele,

    valmisolek tekkinud ohu ning ülekoormuse tingimustes tegutsemiseks. Sõna

    “stress” tähendab, tõlkides inglise keelest, “surve, pinge, rõhumine”.

    Ensüklopeediline sõnastik annab järgmist stressi tõlgendust: stress on

    organismi pingeseisund kaitsereaktsioonina negatiivsete mõjurite vastu

    (Erelt 1999). Kuid esimesena andis stressi tõlgenduse kanada füsioloog Hans

    Selje. Tema seletuse järgi stress on kõik, mis põhjustab kiire organismi

    vananemist ning tekitab haigusi.

    Stressoriks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist.

    Tüüpilised stressorid on psüühiline pinge, raske kehaline pingutus ja

    trauma. Organismi kohanemisviisi stressorile nimetatakse

    stressireaktsiooniks.

    Iga inimese elus esineb stressi, sest kõikides inimese elu- ja

    tegevusvaldkondades on olemas stressi impulsid. Stressisituatsioonid

    tekivad nii kodus kui ka tööl. Juhtimisteooria seisukohalt pakuvad meie

    jaoks suuremat huvi organiseerimise probleemid, mis tekitavad stressi

    töökohtadel.

    Peale stressi tekke üldiste põhjuste analüüsitakse töö esimeses osas

    organisatsiooni stressitegureid. Teises osas käsitletakse ülepingetest

    vabanemise võimalusi ning seda, kuidas mõtelda ja toimida, et stressi

    vältida. Kolmas osa sisaldab stressi profülaktika meetodite kirjeldust,

    mille hulka kuuluvad päevakorra ümberkorraldamine stressivastaseks ja

    psühholoogiline esmaabi kriisiolukorras.

    Elustress

    Stress on harilik ja tihti esinev nähtus. Kõik meist aeg-ajalt saavad seda

    tunda, näiteks, kas õõnsa tundena kõhus ennast uutele klassikaaslastele

    tutvustades või kõrgenenud ärrituvusena ning unetusena eksamisessiooni

    ajal. Stress on vältimatu ja selle madal tase kahjutu. Nimelt liigstress

    tekitab probleemi indiviidide ja organisatsioonide jaoks. Stress on

    inimolevuse lahutamatu osa. Tuleb õppida vahet tegema lubatava stressi

    taseme ja liigstressi vahel. Nullstress on võimatu.

    Meie käsitleme selles töös üleliigset psühholoogilist või füsioloogilist

    pinget. Uurimused näitavad, et füsioloogilised stressitunnused on

    maohaavandid, migreen, hüpertoonia, hingeldustõbi ja südamehaigused.

    Psühholoogilised tunnused on ülitundlikkus, ärevus, depressioon, isutus,

    unetus ning langenud huvi intiimelu ja suhtlemise vastu jt.

    Üleliigne stress läheb ettevõttele kalliks maksma indiviidi efektiivsuse ja

    heaolu languse tõttu. Paljud töötajate probleemid, mis kajastuvad nii palga

    suuruses ja töö tagajärgedes, kui ka tervises ja töötajate heaolus,

    põhinevad psühholoogilisel stessil. Stress suurendab otseselt ja kaudselt

    ettevõtte kulusid eesmärgi saavutamisel ning vähendab töötajate

    elukvaliteeti.

    1 Stressi tekkepõhjused

    Stress võib olla põhjustatud teguritest, mis on seotud kas ettevõtte tööga

    ja tegevusega või inimese isikliku elu sündmustega.

    Osa stressi tekkepõhjusi, nagu kõrge tööpinge või jõhker kohtlemine, on

    kõigile teada, ent mõndagi nendest, näiteks kärsitustõbe, masendustunnet,

    enesesisendust, närivat kadedustunnet või pettumist lähisuhetes, ei osata

    alati närvipinge tõusu põhjustajaks lugeda. Organismi vastusreaktsioon

    ühele või teisele stressorile oleneb suuresti sellest, kuidas me hindame

    situatsiooni raskust ning sellega toimetuleku võimalusi. Ootamatu, ohtlik

    ja väljapääsmatuna näiv olukord suurendab stressi.

    1 Tööstress

    Mõõdukas närvipinge on tööl mitte üksnes vältimatu, vaid koguni soovitav –

    see sunnib end mobiliseerima, võimed mängu panema. Ametikoht, millega

    pidevalt kaasneb psüühiline alakoormus, ei paku enamikule tervetele ja

    töökatele inimestele erilist pinget.

    Paljud selliste levinud kutsealade esindajaist nagu näiteks õpetajad,

    autojuhid, raamatupidajad või müüjad on valmis kinnitama, et nende töö on

    täis närvipinget. See ei tähenda aga mitte alati kõrgenenud stressi

    vastaval tööalal.

    Kroonilise ajapuuduse ja suure tööpinge tunne on miski, mida paljud

    inimesed ise endale alateadlikult sisendavad – nii selleks, et tähtsate

    asjadega hõivatud isikuna teiste silmis tunnustust võita, kui ka selleks,

    et arvatud ülekoormuse olukorras endale ise vähem kohustusi võtta.

    Kiire tempo, kõrge vastutus või suur töökoormus tekitavad stressi seda

    enam, mida rohkem nendega kaasneb järgmisi subjektiivseid asjaolusid: töö

    ei paku huvi, selle tegemiseks puudub kutsumus, suhted juhi või

    kolleegidega on halvad, töökohal valitseb korralagedus, firmas esineb

    käegalöömise meeleolusid jne.

    2 Organisatsiooni stressitegurid

    Käsitleme neid tegurid, mis toimuvad organisatsiooni sees ja tekitavad

    stressi.

    1. Ülekoormus või väike alakoormus. Näiteks, töötajale antakse liiga palju

    ülesandeid või nõutakse tulemuste liiga nõrget taset teatud aja jooksul.

    Sellel juhul tavaliselt tekibki frustratsioon ja lootusetuse tunne. Kuid

    ka alakoormus võib esile kutsuda samasuguseid tundeid. Töötaja, kellel ei

    ole tema oskustele ja võimetele vastavat tööd, tunneb frustratsiooni,

    rahutust oma väärtuse suhtes ning oma koha suhtes organisatsiooni

    sotsiaalses struktuuris ja tunneb ennast alahinnatuna.

    2. Rollide konflikt. Rollide konflikt tekib siis, kui töötajale esitatakse

    vasturääkivad nõudeid, kui on mitu juhti. Rollide konflikt võib tekkida

    ka mitteformaalse rühma normide ja formaalse organisatsiooni nõudmiste

    erinevuste tulemusena. Selles situatsioonis indiviid võib tunda pinget ja

    rahutust, sest ta tahab ühest küljest kohaneda kollektiiviga ning teisest

    küljest kinni pidada juhtkonna nõuetest.

    3. Segased rolliootused. Segased rolliootused tekivad siis, kui töötajale

    pole selge, mida talt oodatakse ja nõutakse. Rollide konfliktist

    erinevalt nõuded ei ole vasturääkivad, aga samal ajal need on põiklevad

    ja ebamäärased. Töötajatel peab olema kindel ettekujutus juhtkonna

    ootustest.

    4. Ebahuvitav töö. Uurimused on näidanud, et indiviididel, kellel on

    huvitav töö, tekib harvem ängistust ja nad haigestuvad vähem, kui need,

    kelle töö ei ole huvitav. Kuid vaatenurgad mõistele “huvitav töö” kõigil

    on erinevad: see, mis paistab huvitavana ühele, ei tähenda seda, et

    teisele see kindlasti pakub huvi.

    5. Muud tegurid. Leidub tuhandeid töökohti, kus stressi ja rahulolematust

    lisavad sellisedki tegurid nagu müra, vilets valgustus, liiga madal või

    kõrge temperatuur, niiskus, vibratsioon, tolm ja haisud, inetud kõledad

    tööruumid, aegunud töövahendid ja masinad – kõik see, mida

    traditsiooniliselt füsioloogilisteks töötingimusteks on peetud.

    Suure töökoormuse kõrval tekitavad stressi ka rahulolematus töö sisu, oma

    positsiooni ja rolliga.

    3 Tööstressi vältimise meetodid

    Inimestele, kes kannatavad ülemäärase tööstressi all, soovitatakse

    rakendada järgmiseid meetodeid.

    1. Töötage välja prioriteeti süsteem oma töös. Hinnake oma tööd järgmisel

    viisil: “pean tänaseks tegema”, “teha hiljem, sellel nädalal” ja “teha,

    kui on aega”.

    2. Õppige ütlema “ei”, kui te jõuate piirini, kus ei suuda enam võtta tööd

    juurde. Seletage oma ülemusele, et te saate aru ülesande tähtsusest.

    Seejärel kirjeldage konkreetsed prioriteetsed tööd, mille kallal te

    praegu töötate. Kui ta jääb oma arvamuse juurde, küsige, mis tööd te

    peate edasi lükkama uue töö lõpuleviimiseks.

    3. Suhelge oma ülemisega eriti efektiivselt ja usaldusväärselt. Püüdke aru

    saada tema probleemidest ja aidake tal aru saada teie omadest. Õpetage

    oma juhti lugu pidama teie prioriteetidest, teie töökoormusest ning andma

    põhjendatud ülesanded.

    4. Ärge nõustuge oma juhiga, kui ta hakkab andma vasturääkivaid nõudeid

    (rollide konflikt). Seletage talle, et niisugused nõuded tõmbavad teid

    erinevatesse suundadesse. Paluge korraldada nõupidamist kõigi

    asjaosalistega, et välja selgitada probleem. Ärge võtke süüdistavat

    agressiivset seisukohta; lihtsalt seletage, missugused konkreetselt

    probleemid loovad vasturääkivaid nõudeid teie jaoks.

    5. Andke teada juhile või kaastöötajale, kui te tunnete, et teie ülesannete

    ootused või hindamise standardid ei ole selged (segased rolliootused).

    Öelge neile, et te kahtlete konkreetsetes küsimustes, mis on seotud

    ülesandega ja tahate nõu pidada neis küsimustes.

    6. Arutage igavusetunnet või huvi puudumist töö vastu oma juhiga. Aga

    pidage meeles, et ei tohi muutuda kaeblevaks. Seletage, et teie eeldate

    tööd, mis nõuab pühendamist ja tahaksite saada võimalust võtta osa

    teistest töövaldkondadest.

    7. Igapäev leidke aega puhkepausideks ja relaksatsiooniks.

    Teised tegurid, mis on seotud stressi teke vähendamisega, on tervislik

    toitumine, enese vormis hoidmine kehaliste harjutuste abil, ning

    üldtasakaalu saavutamine elus.

    Juhtidele soovitatakse kõrge tööviljakuse ning madala stressi taseme

    saavutamiseks:

    1. Hinnake teie töötajate vajadusi ja kalduvusi ning püüdke määrata vastav

    töö maht ja tüüp nende jaoks. Kui nad näitavad häid tagajärgi selle

    ülesande täitmisel, tõstke töökoormust töötajate nõusolekul. Sobivatel

    juhtudel delegeerige volitused ja vastutus alluvatele.

    2. Lubage oma töötajatel loobuda mõne ülesande täitmisest, kui nendel on

    olemas mõjuvad põhjused. Kui on väga vajalik, et nad täidaksid seda

    ülesannet, seletage, miks seda on vaja, ning seadke prioriteedid

    järjekorda nende töös, et anda vajalikku aega ja lisaressurse ülesande

    täitmiseks.

    3. Määrake täpsemalt konkreetsete volituste, vastutuste ja tootmisootuste

    tsoonid. Kasutage kahepoolset kommunikatsiooni ja alluvate informeerimist

    (tagasisidet).

    4. Kasutage liidri stiili, mis vastab antud situatsiooni nõuetele.

    5. Kindlustage vastav hüvitus efektiivse töö eest. Tööpinge läbielamine

    kahjutoova stressina ja tööst saadav rahulolu või rahulolematus olenevad

    paljuski sellest, kui hea palgaga jõupingutusi korvatakse.

    6. Olge eeskujuks oma alluvate jaoks, arendades võimeid ning arutades koos

    nendega keerulisi küsimusi (Popova jt. 1994: 252-256).

    4 Töö hüved

    Tööst hoidumine ja iga hinna eest oma koormuse vähendamine ei ole kuigi

    tark tegu. Toimekas tegutsemine ja oma töö tulemustest rahulduse saamine on

    ühevõrra olulised nii hea enesetunde hoidmiseks kui toonuse tõstmiseks.

    Järgnevalt on loetletud mõned ratsionaalselt korraldatud ning energiliselt

    ja keskendumisega tehtud töö kasutegurid.

    . Töö võimaldab luua kontakte teiste inimestega ning tunda rahuldust

    üheskoos millegi tegemisest, eesmärgi saavutamisest.

    . Töö sunnib avardama silmaringi, õppima pidevalt midagi juurde.

    . Tööl võib leida sümpaatse inimese, kellega on meeldiv ka vaba aega koos

    veeta.

    . Koostöö teiste inimestega sunnib ületama oma vaateviisi piiratust,

    arvestama ka teiste kogemusi.

    . Töö käigus võib ise teistele midagi õpetades tunda end targa ja

    vajalikuna.

    . Töö võimaldab enamasti paremini tegeliku eluga kursis olla kui puhkus.

    . Tööl võib leida usaldusväärse inimese, kellega saab ka oma isiklikke

    probleeme arutada.

    . Hingelise kriisi olukorras aitab töö mõtted iseendalt ja oma muredelt

    eemale viia.

    . Iga nõudlikum töökoht esitab teatud väljakutse taiplikusele ja nõuab

    loovust.

    . Tööl käimise rütm aitab vaimselt ja kehaliselt vormis püsida.

    . Töö tagab hea enesetunde hoidmiseks tarviliku tunnustuse ja lugupidamise

    (Elenurm jt. 1997:25).

    5 Isiklikus elus toimuvad muutused

    Igasugune muudatus elus nõuab kohanemist: olgu see siis töökoha või

    riigikorra vahetus, lapse kooliminek, reis või isegi pühad. Rahulolematus

    ja pinge on sel puhul üsna tavalised nähtused. Inimest võivad häirida nii

    elu rutiin ja üksluisus kui ka sagedased või järsud elulised muutused.

    Tundub, et ühtaegu inimene januneb muutuste järele ja samas kardab neid.

    Miks? Iga muutus rikub väljakujunenud töö- ja elurütmi ning sunnib muutma

    inimese harjumusi käitumises ja mõtlemises.

    Olulised muutused elus on seotud kõrgenenud emotsionaalse stressiga.

    Stress, see iseäralik pingeseisund, mis energiavarude koondamisega

    paratamatult kaasneb, aitab aga toimuvate muutustega kohaneda: probleeme

    lahendama asuda, hingevaluga toime tulla ning mõtteviisi ja toimimise

    muutumist ette valmistada.

    Kui me uuesti vaatame läbi elusituatsiooni ja sündmuste loetelu, mis võivad

    esile kutsuda stressi, siis näeme, et mõned nendest on positiivsed ning

    avaldavad soodus mõju meie elu peale (pulm, isiklik edu, lapse sünnitamine,

    edukalt tehtud eksamid). Peale seda, elu jooksul me kogeme ka teised

    positiivsed tunded, nt rõõm (kooli, ülikooli lõpetamine, sugulaste või

    sõprade kokkutulek, lemmik võistkonna võit), armastus, loomingutõus jne.

    Stressipinge tekitavad nii positiivsed kui ka negatiivsed situatsioonid.

    Selleks, et kuidagi vahet teha stressiallikate vahel, positiivsed said

    nimetuse eustress, negatiivsed – distress.

    Psühholoogid on pakkunud hulga skaalasid, mille abil on võimalik hinnata

    ühe või teise sündmuse poolt tekitatud stressi suurust. Näiteks 1967.a. T.

    Holmesi ja R. Rahe poolt koostatud isikliku elu muutuste skaala järgi oli

    tolleaegse Inglismaa elanike jaoks kõige suuremaks stressoriks lähedase

    inimese surm, nõrgimaks jõulupühad.

    Kuidas nii meeldiv aeg nagu jõulud võib stressi tekitada? Ühele muudab

    pühad nukraks üksiolek. Teisele toovad jõulud kaasa hulga sekeldusi

    (piduroogade valmistamine, majapidamise korrastamine jne.). Kolmas ei suuda

    kuidagi otsustada, kellele millist kingitust teha, neljas ootab pühadelt

    midagi tõeliselt erilist ning on pettunud, kui nende kätte jõudes mitte

    midagi ei toimugi (Elenurm jt.1997:44).

    Kui mingile ajalõigule kuhjub liialt palju ulatuslikku kohanemist nõudvaid

    muutusi, võib stress ületada taluvuse piiri ja ohustada tervist. Seepärast,

    kui võimalik – üks muutus korraga!

    Suured muutused toovad endaga paratamatult kaasa ebakindluse, teadmatuse ja

    hirmu. Ajal, mil vanad harjumused ei aita enam toime tulla, muututakse nii

    heale kui kurjale vastuvõtlikumaks, vaimustutakse või vihastutakse

    kergemini, võidakse uisapäisa otsustada ja endalegi ootamatult toimida.

    Suurte muutuste ajal on seepärast tark elada üks päev korraga ja kaalukate

    otsuste langetamine võimaluse korral edasi lükata. Samas sunnib turvatunde

    ja enesekindluse puudumine kiiresti otsustama. Segipaisatuse ja teadmatuse

    tunne kaovad sedamööda, kuidas uued käitumis- ja tegutsemisviisid

    juurduvad. Elu suurte muudatuste aegu annavad tuge kindlad tõekspidamised,

    usaldusväärsed põhimõtted, harjunud tööviisid, keskendumine konkreetsele ja

    lihtsale praktilisele tegevusele. Näiteks suure mure või leina korral saab

    tõhusat abi igapäevaste kodutoimetuste ärategemisest.

    Teisest küljest võib vahel muutustega kohanemiseks vaja olla just

    lahtiütlemist mõnest vanast harjumusest. Suured muutused panevad proovile

    inimese võime maailma teisiti näha ja oma tegutsemine sellele vastavks

    kohandada.

    Stress, on otsekui organismi märguanne selle kohta, et elus tekkinud

    muudatusele peaks järgnema ka enese muutmine.

    Muutustega kaasneb mõnelegi meeliülendav teravate elamuste kogemine –

    emotsionaalne pinge tekitab teatud “narkootilise” efekti – nauditakse

    adrenaliini verre paiskumisele järgnevat erutuse ja erksuse seisundit.

    Leidub inimesi, kes püüavad oma elu mõnusaks teha aina uutesse seiklustesse

    sukeldudes. Kuid sage uue otsing võib anda tunnistust iseenda eest

    põgenemisest – lakkamatuid muutusi ja vaheldust otsides pagetakse kehva

    keskendumisvõime, kärsituse, pealiskaudsuse ning paradoksaalsel viisil ka

    võimetuse eest endas midagi muuta. Otsitakse muutusi oma ümbruses selleks,

    et ise mitte muutuda.

    2 Stressipinge

    Seega stress on organismi pingeseisund, s.t. keha ja meelte vastus

    organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele (stressi situatsioon). Inimese

    organism kannatab stressipingest tekkiva mõju all.

    Käsitlegem erisugused inimese seisundid, mis võivad signaliseerida sisemise

    Ńņšąķčöū: 1, 2


    Ļščćėąųåķč˙

    09.12.2013 - 16.12.2013

    Ģåęäóķąšīäķūé źīķźóšń õīšåīćšąōč÷åńźīćī čńźóńńņāą ā šąģźąõ Ģåęäóķąšīäķīćī ōåńņčāąė˙ čńźóńńņā «ŠĪĘÄÅŃŅĀÅĶŃŹĄß ĄĶÄĪŠŠĄ»

    09.12.2013 - 16.12.2013

    Ģåęäóķąšīäķūé źīķźóšń õīšīāīćī čńźóńńņāą ā ĄĶÄĪŠŠÅ «ŠĪĘÄÅŃŅĀÅĶŃŹĄß ĄĶÄĪŠŠĄ»




    Copyright © 2012 ć.
    Ļšč čńļīėüēīāąķčč ģąņåščąėīā - ńńūėźą ķą ńąéņ īį˙ēąņåėüķą.