STRESS (Стресс) (WinWord (на эстонском языке))

pinge olemasolust organismis. Teadvuslik hinnang vхib ьle viia need

signaalid emotsionaalsest sfддrist (tunded) ratsionaalsesse (mхistus)

sfддri ning sellega likvideerida ebasoovitatava seisundi.

Stressipinge tunnused:

1. Vхimatus keskenduda millelgi.

2. Sagedad vead tццs.

3. Mдlu halvenemine.

4. Vдsimusetunde liiga sagedane tekkimine.

5. Kхne kiiremine.

6. Hajameelsus.

7. Sagedased valud (pea-, selja-, maovalu).

8. Suurenenud дrrituvus.

9. Tццrххmu alanemine.

10. Huumorimeele puudumine.

11. Suitsetamise sagenemine.

12. Kalduvus alkoholilembusele.

13. Pidev nдlja tunne.

14. Isu kaotus – ei tunne toidu maitset.

15. Vхimatus хigel ajal tццd lхpetada.

Kui leitakse oranismi stressipinge tunnused, siis tuleb tдhelepanelikult

uurida selle pхhjusi.

Vхimalikud stresspinge pхhjused:

1. Tihtipeale tehakse mitte seda mida sooviks, vaid seda mida on vaja, mis

kuulub kohustuste hulka.

2. Ei jдtkuta pidevalt aega – ei jхuta midagi дra teha.

3. Keegi vхi miski ajab taga, rutatakse pidevalt kuhugi.

4. Tahetakse pidevalt magada – kuidagi ei saa end vдlja magada.

5. Tuntakse, et kхik ьmbritsevad on ka pinges.

6. Nдhakse unesid sagedamini, eriti kui on ьlevдsinud.

7. Suitsetatakse liiga palju.

8. Tarvitatakse alkoholi rohkem kui tavaliselt.

9. Ei meeldi peaaegu kхik.

10. Kodus on pidevalt konfliktid.

11. Tuntakse pidevalt rahuldamatust elust.

12. Vхetakse raha vхlgu siis ku ei teata kuidas pдrast tagasi maksta.

13. Tekitakse alavддrsuse kompleks.

14. Ei olda kellegagi rддkida oma probleemidest ning ei soovita seda.

15. Tuntakse, et ei peeta lugu ei tццl ega kodus.

Arvatavasti siin ei ole toodud kхik stressipinge pхhjused. Iga inimene peab

ise analььsima oma seisundit ja ilmsiks tegema stressipinge pхhjused, mis

on iseloomulikud ainult tema jaoks.

Stress ja sugu

Mхnikьmmend aastat tagasi leidsid inglise psьhholoogid, et naistele on

omasemad neurootilised, meestele aga somaatilised stressireaktsioonid:

naised kipuvad nutma, nддgutama ja halama, tahavad end tьhjaks rддkida ja

ootavad lohutamist. Mehed tхmbuvad pigem endasse, elavad kujutlustes

toimunut lдbi vхi eitavad sьndmuste negatiivset mхju, kuni stress kehaliste

vaevustena endast mдrku annab. Ьhiste ja esmaste stressi tunnustena

kirjeldatakse unetust, masendust ja дrrituvust.

Eesti naised mдrkavad enda juures stressi tunnuseid meestest sagedamini:

nad on tunduvalt rohkem ьlevдsinud ja palju sagedamini rahutud, дngistunud

vхi ьkskхiksed. Neil valutab pea ja nad kurdavad, et дrrituvad kergesti.

Nad kдivad sagedamini arsti juures.

Mehi hakkavad vaevama ebamддrased pisted sьdame piirkonnas, rхhumine rinnus

ja pхhjuseta higistamine, justkui raske on hingata ja viha vдljub kontrolli

alt. Stressi ьle kurdavad mehed vдhem, sest seda pole kombeks tunnistada.

Enese ja oma keha tunnetamisega on Eesti meestel kehvad lood. Oma autost ja

selle mootori vхimsusest teatakse kхike, viimasest tehnoьlevaatusest

mдletatakse pisemaidki rikkeid, kui aga kьsida neilt kasvхi nende kehakaalu

ja veresuhkru taset vхi viimast hambaarsti juures kдimise kuupдeva, siis

sattub mees kimbatusse.

Kohustus tццd nii teha, et perele piisav sissetulek tagada, on tugev

stressitegur. Selle nimel pььtakse endast viimane vдlja vхtta. Juhtub, et

armu ei anta ei alluvatele ega perelegi. Tццstressi tunnused ilmnevad

mujalgi: suhted lдhedastega pingestuvad ning sхpradest hakatakse eemale

hoidma.

Stressiekspert ameeriklane Georgia Witkin tхdeb, et meeste stressi

pхhiliseks pхhjuseks on vхitlus positsiooni pдrast.

Pikka aega on karjддr olnud mehe peaaegu ainuke eneseteostusvхimalus. Amet

annab talle elu pхhirolli, kuid toob kaasa ka suurema stressi. (Vaatamata

sellele, et ьlekurnatus ja tццvдsimus naisi nende endi arvates sagedamini

vaevab.) Mehe peamine roll on tццd teha ja sissetulekut teenida – see tagab

edu, tunnustuse, kindlustatuse. Teenitud raha, saavutatud positsioon ja

omandatud lugupidamine vхivad halvimal juhul osutuda pakutavateks

vahetusvддrtusteks ka tervise, armastuse ja hoolimise hankimisel.

Naise “valuuta” on mitmekesisem ning ning ta on riskide vastu paremini

kindlustatud. Naist peetakse tavaliselt paremaks suhtlejaks, tema puhul on

hinnas ka kaunis ja hoolitsetud vдlimus.

Pьstitanud enesele eesmдrgid ja neid tдitma asunud, sihib mees juba

jдrgmisi: ta tahab saavutada nii palju, kui suudab, kuid sageli rohkem, kui

parajasti vaja. Mees on tihti vaid ьhes – ameti-rollis.

Naisel on rohkem valikud. Ema, abikaasa ja tццtaja rollide esitatavad

ootused on erinevad, ьhe tдitmine ei sхltu teisest.

Rootsi stressiuurija Frankerhaeuser kinnitab, et tццstress kimbutab naisi

vдhem tдnu valikuvabadusele: nad ei saa end teostada mitte ainult tццl,

vaid ka naise ja emana. Ta puhkab ьhest rollist, tдites teist. Kхige enam

kehtib see seaduspдrasus just juhtide ja spetsialistidena tццtavate naiste

kohta, kellel on voli ise oma tццd kavandada ja korraldada. Ьlemuseks

olemise pinget see naine ei pхe: pigem naudib vхimalust end

traditsioonilises meeste valdkonnas teostada.

Mees paneb kхik tavaliselt ьhele kaardile – kui tцц ei edene ja amet ei

anna vхimalust end hдsti tunda, siis nдib kхik hukas olevat. Stress tццl

muserdab meest enam nii juhina teiste inimeste tegevuse eest vastutamisel

kui ka alluvana kellegi kдske tдites. Alluva rolli on mehel raskem taluda

kui naisel. Traditsiooniliselt oodatakse juhi ja liidri rolli vхtmist pigem

mehelt ning see toob kaasa saavutuspinge.

Sьdamearst Jaan Eha on tхdenud, et Eesti meeste hulgas esineb palju

enesehдvituslikku kдitumist, mis viitab suurele stressile ja

ebaadekvaatsele enesehinnangule: mхttetud ja ohtlikud manццvrid liikluses,

kihutamine, suitsetamine, joomine ja narkootikumide kasutamine. Ьldine

nдrvilisus ilmneb olmekonfliktides ja tьhjas sхnelemises. Nii nagu ei peeta

kinni liikluseeskirjast ega peeta seadusi miskiks, ei jдrgita ka keha ja

vaimu tervist sддstvat eluviisi. Ьhepдeva-unistuste nimel elamine viib

mхttetu tхmblemiseni. Vхimalik, et selle pхhjuseks on sotsiaalne ebakindlus

ja tuleviku-usu puudumine.

Eesti meeste suremus sьdamehaigustesse on Euroopas esikohal, eriti

keskesliste meeste hulgas (Lдti ja Venemaa kхrval). Jaan Eha leiab, et

olukord vхib hakata aegamццda muutuma, kui riik ja tццandjad hakkavad

vддrtustama inimest ja tema tervist, mitte ainult kasumit. Nдiteks

Inglismaal on vхidetud juba ьsna mitu kohtuasja stressist tingitud kahju

hьvitamiseks.

Noorte meeste eluvддrtuste ja rollide mitmekesistumine (lххgastumine

kodutцid tehes, isaduspuhkusele jддmine jms), mis viimastel aastatel on

levinud Pхhjamaades, vхib olla oluliseks stressipuhvriks. Vastutus pere ja

jдrglaste ьleskasvatamise eest ei kao, kuid selle teostamise viis suurendab

mehe ja kogu turvatunnet ning lдhendab pereliikmeid ьksteisele.

Stressi ьletamise viisid on aja jooksul mхneti muutunud ning mхjutatud mehe

ja naise rollidele omistatud tдhendusest. Mхlemad pooled teadvustavad

ennast lдbi peegelduse oma ajas ja kultuuris ning pхevad suhte- ja

tццpingeid vastavalt sellele, kuidas suudavad neile ootustele vastata.

Meeste ja naiste taktikad stressi tekitanud probleemide lahendamisel on

erinevad. Naised kьsivad sagedamini nхu, keskenduvad positiivsele ning

hakkavad samm-sammult ja ettevaatlikult katsetades asja parandama. Mehed

pььavad ise toime tulla ja hoiavad asja enda teada, kuni kхik on omaette

lдbi mхeldud ning olukorra muutmise vхimalused lдbi kaalutud. Kui mees

midagi muuta otsustab, siis tahab ta teha kхike korraga. Selline otsus vхib

suurendada pinget ja viia purustava kдitumiseni. Niisugust kдitumist toidab

mхtteviis: mees ei tohi oma nхrkusi nдidata ning ta otsused peavad olema

kindlad ja kхigutamatud.

Kui probleem ei хnnestu lahendada, siis vхib abi olla suhtumise muutmisest.

Naistele on omane anda probleemile teine tдhendus, eitada selle olulisust

vхi lihtsalt fantaseerida (“kьll kunagi midagi iseenesest muutub”).

Mehed kipuvad otsima sььdlast ning pььavad teda karistada. Nii mхnigi kord

vхib “sььdlaseks” osutuda mitte probleemi tegelik pхhjustaja, vaid nхrgem

kolleeg vхi pereliige. Ohtlikuks muutub olukord mehe tццvхimele,

enesehinnangule ja vaimsele tervisele siis, kui sььdlaseks hakatakse pidama

ennast.

Naisi saab mehe stressi leevendada, kui aitab tal probleeme selgeks

rддkida, sььkoormat hajutada ning lahendusele jхudmise ьksikasju kavandada

( Elenurm 2000: 40-42).

Vхitlus stressi vastu

Tekib kьsimus, kuidas inimese organism paneb stressile vastu ning juhib

seda?

Kдsitleme organismi vхimalikud reaktsioonid stressile ning stressi

alandamise pхhiviise:

relaksatsioon;

keskendumine;

hingamise autoreguleerimine.

1 Mismoodi inimese organism reageerib stressile

Mis on inimese organismi vхimalikud reaktsioonid stressile?

1. Stressi reaktsioon.

Ebasoodsad tegurid (stressorid) kutsuvad esile stressi. Inimene katsub

teadvuslikult vхi teadvustamatult kohaneda uue situatsiooniga. Sellele

jдrgneb tasandamine ehk adapteerimine. Inimene kas leiab tasakaalu

kujunenud situatsioonis ning stress ei tekita mingeid tagajдrgi vхi ei

kohane sellega, see on nn MAL-adapteerimine (halb adapteerimine). Selle

tagajдrjel vхivad tekkida erisugused psььhilised vхi fььsilised hдlved,

stress kas kestab kьllaltki kaua vхi tekib tihti.

2. Pasiivsus.

See ilmneb inimesel, kelle adapteerimise reserv on kasin ning organism ei

suuda stressile vastu panna. Tekib abituse, lootusetuse ja depressiooni

seisund. Aga selline stressi reaktsioon vхib olla ajutine.

Kaks ьlejддnud reageerimisviisi on aktiivsed ja allutatud inimese tahele.

3. Aktiivne kaitse stressi vastu.

Inimene vahetab tegevusala ja leiab ьles midagi otstarbekamat ja

sobivamat vaimutasakaalu saavutamiseks, mis soodustab tervise seisundi

paranemist (sport, muusika, aia kujundamine, joonistamine jne).

4. Aktiivne relaksatsioon, mis suurendab organismi loomulikku adapteerimist

nii psььhilist kui ka fььsilist. See reaktsioon on mхjuvam.

Normaalsetes tingimustes stressi vastuseks inimesel tekib дrevus,

norutunne, mis on automaatne ettevalmistus aktiivseks tegevuseks kas

rьndavaks vхi kaitsvaks kдitumiseks. Niisugune ettevalmistus teostub

organismis alati, sхltumata sellest, milline stressireaktsioon tuleb –

isegi siis, kui ei toimu mingit fььsilist toimingut. Automaatse reaktsiooni

impulss vхib olla potentsiaalselt ohtlik ja viib organismi valmisoleku

seisundisse. Sьdamelццgid sagenevad, tхuseb vererхhk, lihased on pingul.

Sхltumata sellest kas oht on tхsine (elule дhvardus, fььsiline vдgivald)

vхi mitte (solvang) organismis tekib дrevus ja selle vastuseks

vastupanekuks valmisolek.

3.2. Relaksatsioon

Дrevuse automaatne reaktsioon seisneb kolmest jдrjestikusest faasist

(vastavalt H. Selje teooriale) (Popova jt.1994:288):

impulss

stress

kohanemine

Teiste sхnadega, kui tekib stress, siis stressiseisund hakkab varsti

alanema – inimene nii vхi teisiti rahuneb. Kui kohanemist rikutakse (vхi

ьldse puudub), siis on vхimalik mхnede psьhhosomaatiliste haiguste vхi

hдirete tekkimine.

Jдrelikult, kui inimene tahab suunata oma jхupingutusi tervise sдilitamise

peale, siis ta peab teadlikult vastama stressi impulssile relaksatsiooniga.

Aktiivse kaitse abil on inimene suuteline sekkuma igaьhte kolmest stressi

faasist. Sellega ta vхib segada stressi impulssi mхju, peatada seda vхi

(kui stressi situatsioon ei ole tekkinud) nхrgendada stressi vдltides

sellega psьhhosomaatilisi hдireid organismis.

Aktiviseerdes nдrvisьsteemi talitlust, relaksatsioon reguleerib meeleolu ja

psььhilist erutuse taset, vхimaldab nхrgendada vхi alandada stressist

pхhjustatud psььhilist vхi lihaspinget.

Relaksatsioon on meetod, mille abil vхib osaliselt vхi tдiesti lahti saada

fььsilisest vхi psььhilisest pingest. Relaksatsioon on vдga kasulik meetod,

kuna omandada seda ьsna kerge – selle jaoks ei ole vaja spetsiaalset

haridust ega loodusannet. Kuigi on olemas ьks vдltimatu tingimus –

motiveering, s.t. igaьhel tuleb teada, milleks ta tahab omandada

relaksatsiooni.

Tдnapдeval kasutatakse sadu erinevaid lххgastustehnikaid. Nдiteks jooga jt.

ida enesearenduse sьsteemid pakuvad rea tхhusaid keha ja vaimu lхdvestamise

vхtteid. Mхned meetodid, nagu nдiteks hiina tervistav vхimlemine ja

vхitlustehnika taj chi nхuavad pikaajalist harjutamist. On aga neidki, mida

vхib pingeolukorras kohe proovida.

3.3. Rahustav hingamine

Pingeseisundis muutub hingamine pinnapealseks ja kiireks. Lххgastunud

inimene seevastu hingab aeglaselt ja sьgavalt: kopsudes kulgev хhk nдib

diafragmat ehk vahelihast masseerivat. Kхhu- ehk diafragmahingamine

parandab organismi talitlust ning aitab kooskхlastada keha, meelte ja vaimu

toimimist. Kхhuhingamise tдhtis osa meelte rahustamisel ning дrevuse

kхrvaldamisel on aastasadu teada joogidele (Elenurm jt.1997:114).

Tegelikult ei hinga enamus meist korralikult, olgu pinges vхi mitte.

Ebaхige hingamine jдtab meid ilma keha puhastavast ning energiat tootvast

hapnikust. Soovitatakse leida sobiv koht lebamiseks. Asetada kдed kхhule

ribide alla ning alustage aeglast ja sьgavat hingamist. Hingamist vхib

harjutada ka pьsti seistes. Sellisel juhul jдlgida, et teie jalalabad

asuksid paralleelselt, kдsi asetatakse kхhule. Kui hingatakse хigesti,

tuntakse kхhupiirkonna laienemist enne, kui rindkere hakkab kerkima.

Hingamist tuleks harjutada 5-10 minutit korraga. See aitab parandada

hingamist ka muul ajal ja lьhendab ooteaega, kasvхi tццlt tulles toidupoe

pikkades kassajдrjekordades seistes vхi ьhistransporti oodates (DELFI

2000).

3.4. Lihasrelaksatsioon

Jдrgnevalt on kirjeldatud ameerika arsti E. Jacobsoni poolt pakutud 20

pхhiharjutust, mille puhul iga lihastegrupi 15-20 sekundi pikkusele

lххgatamisele eelneb 7-10 sekundi pikkune pingutamine.

Sellist tььpi relaksatsioon aitab leevendada lihaspingeid хlgades, kaelas,

silmade ьmbruses, kergendab uinumist ning on abiks pingepeavaludest

vabanemisel. Lihaste pingutamine – lххgastamine ning kehale keskendumine

suunab tдhelepanu piinavatelt mхtetelt kehale ja vхimaldab nхnda vaimul

puhata ning ьlekuumenema kippuvaid meeli jahutada.

Soovitatav on praktiseerida umbes 20 minutit pдevas, tьhja kхhuga ning

vaikses хhkkonnas. Lihasrelaksatsiooni ajal peaks keha olema vхimalikult

vaba: kingad vхiks jalast vхtta ning pigistavad vццd ja rihmad valla

pддsta.

Esmalt veendu, et isud mugavalt. Pдrast iga lihastegrupi

pingutustlххgastamist jдta 15-20 sekundi pikkune paus, enne kui asud

jдrgmist lihastegruppi pingutama. Naudi seda tunnet, mis kehas tekib, kui

tunnetad pingutamise ja lххgastamise erinevust, lхtvumise vabastavat

toimet. Kui mхni lihastegrupp tundub eriti pingul olevat, siis lхdvesta

seda 2-3 korda jдrjest ning jдta seejuures iga pingutuse-lххgastuse tsьkli

vahele 20 sekundit.

1. Alustuseks tee 3 sьgavat hingetхmmet ning hinga aeglaselt ja pikalt

vдlja. Tunneta, kuidas keha vдljahingamise ajal pingetest vabaneb.

2. Pigista rusikad kхvasti kokku. Hoia neid nхnda 7-10 sekundit ning

lхdvesta siis 15-20 sekundi jooksul. Jдta umbes sama pikk ajavahe ka enne

iga jдrgmise lihastegrupi pingutamist.

3. Pinguta biitsepseid, nagu demonstreeriksid oma kдsivarte muskleid. Tee

seda 7-10 sekundit ja lххgastu siis 15-20 sekundit.

4. Pinguta kдsivarte sisekьlje lihaseid, sirutades kдed ette. Hoia

...lхdvesta.

5. Pinguta otsaesise lihaseid, tхstes kulmud nii kхrgele, kui saad.

Hoia...lхdvesta. Kujutle, et su otsaesine muutub lххgastudes jahedaks,

pea selgeks.

6. Ava suu nii pдrani, kui suudad. Lase huuled seejuures lхdvaks ning pььa

tunnetada lхualuude kokkupuutekohas tekkivat lihaste venitust.

Hoia...lхdvesta.

7. Tee mхned sьgavad hingetхmbed ja langeta pea. Tunneta pead kogu raskuses

nagu mхnusa une eel.

8. Painuta хlad taha, nagu tahaksid abaluid selja taga kokku suruda.

Keskendu pingele abaluude taga… ja lхdvestu. (Kuna see piirkond on sageli

eriti pinges, vхid sellise pingutamise-lххgastamise tsьkli lдbi teha kaks

korda.)

9. Pinguta rinnalihaseid ja hinga samal ajal mхnusalt sisse. Hoia hinge 7-

10 sekundit kinni… ja lase siis хhul aeglaselt kopsudest vдlja voolata.

Kujutle, kuidas koos vдljahingatava хhuga lahkub rinnust ьlemддrane

pinge.

10. Pinguta kхhulihaseid ja tхmba kхht sisse, nagu tahaksid kхhunahaga

selga puudutada. Hoia pingul … ja lхdvesta. Kujutle, kuidas lххgastuse

laine levib lдbi lхtvunud pehme kхhu ja selgroo.

11. Pinguta tuharalihaseid ja suru tuharad kokku. Hoia …lхdvesta. Tunneta,

kuidas niuete piirkond tдielikult lххgastub.

12. Pigista reied kokku. Pinguta… ja lхdvesta. Tunneta, kuidas sддremarjad

pingule tхmbuvad… ja lхdvesta.

13. Siruta jalad ette ja painuta varbad enda poole. Tunneta, kuidas

sддremarjad pingule tхmbuvad …ja lхdvesta.

14. Pinguta tallalihaseid ja pigista varbad konksu. Hoia …lхdvesta.

15. Kдi mхttes ja liigutades kogu keha uuesti lдbi ning veendu, kas mхni

lihas pole jддnud ьleliigselt pingesse. Kui leiad mхne sellise koha, siis

korda selle lihastegrupiga uuesti pingutamise-lххgastamise harjutust.

16. Olles kontrollinud, et lihased on lхdvad, sea end hдsti mugavalt istuma

ja lase lххgastuse mahedal pehmel lainel aeglaselt lдbi kogu keha voolata

ning oma vabastava hoovusega kхiki su keha lihaseid ja nдrve pealaest

jalatallani puudutada.

Esimesel korral vхtab selline lihasrelaksatsiooni harjutus aega 20-30

minutit, hiljem saad hakkama 15-20 minutiga (Elenurm jt. 1997:115-117).

3.5. Mхtlus

Tдnapдeva kiirustavas maailmas, kus infotulv meid sageli enese alla matta

дhvardab, vajaksime ka tццpдeva keskel minuteid, et lihtsalt niisama olla.

Mхtluse eesmдrk on meelel peatuda ja mхtetel vabalt minna lasta, keskenduda

olemisele “siin ja praegu”. Selline ьmberlьlitumine vдlise maailma

tegelikkuselt oma mхttelennu jдlgimisele puhastab ja virgutab vaimu,

aidates meid igapдevaaskelduste keerisest tagasi elu sьgavama mхtte ja

ainukordsuse tunnetamise rajale.

Meditatsiooni on praktiseeritud vдhemalt viis tuhat aastat. Viimase sajandi

uuringute jдrgi tervendab mхtlus nii keha kui meeli: suurenevad tдhelepanu-

ja keskendusvхime, tхusevad organismi energeetiline tase ja produktiivsus,

tasakaalustuvad meeleolu ja enesehinnang, paranevad enesetunne ja loovus.

Kuidas aitab mхtlus stressi leevendada? Esiteks loob see kontakti

intuitiivse ja ratsionaalse, mдllu talletatu ja praeguste mхtete,

jдrelduste ning kavatsuste vahel. Teiseks lepitab mхtlus konfliktse loomuse

vastandusi – aitab kohandada soove vхimalustega, tasakaalustada kohusetunde

ja iha, tunded ja mхtlemise, ideaalidest unelemise ja tхelisusetaju.

3.6. Kuidas vaimset puhkust vхtta?

Ebameeldivatele asjadele mхeldes lдheb meie keha pingesse, sest keha

funktsioone reguleerivad ajukeskused ei tee vahet tegelike ja kujuteldavate

kujundite vahel. Niisiis reageerib teie keha ebameeldivatele mхtetele,

otsekui te oleksitegi selles olukorras. Proovida vхiks vahelduseks midagi

vastupidist ja kujutada ette asju, mis tekitavad inimeses hea tunde.

Vaimseks puhkuseks valmistumiseks lхdvestatakse lihased ja hingatakse paar

korda sьgavalt sisse. Siis sulgetakse silmad ja kujutatakse ette, et

ollakse meeldivas kohas, kas rannal vхi mдgedes vхi lemmiktegevuse juures.

Pььda seda kogeda. Manada silme ette pilt, kuulata helisid, tunda lхhnu.

Harjutada seda 10-15 minutit. Mida osavama muututakse, seda efektiivsem

selline lххgastumine on ning varsti suudetakse saavutada sama efekti vaid

mхne minutiga.

3.7. Aroomid stressi vastu

Aroomid mхjuvad meile vahetult haistmismeele kaudu, seetхttu on nende mхju

sьgav ning sageli teadvustamata.

Lхhnaasjatundjad vдidavad isegi, et parfььmist vхib kujuneda universaalne

keel – selline, mis omab positiivset mхju psььhikale. Inimese vхime lхhnu

eristada on piiratud, kuid lхhnamдlu on see-eest haruldaselt hea. Kunagi

kogetud lхhnaaisting vхib meenuda aastaidki hiljem sama lхhna tundes. Seda

arvatavasti seetхttu, et lхhnad kipuvad olema seotud teatud sьndmuste ja

inimestega, kes koos tuttava lхhnaga meenuvad.

Tдnapдeval kasutab lхhnaхlisid vхi tualettvett umbes 90% naistest ja 80%

meestest, olles veendunud, et хigesti valitud lхhn дratab huvi ja suurendab

meeldivust. On tдheldatud, et tццruumide meeldiv aroom tхstab tццtajate

enesekindlust ja vхimekusetunnet ning soodustab eesmдrkide saavutamist.

Meeldivast aroomist on abi ka lдbirддkimistel – parandab meeleolu ja

vastuolude puhul on kergem kompromisse leida.

8 Muud meetodid lххgastumiseks

- Muusika kuulamine on vдga lххgastav, paljudele meeldib lugeda. Kui teil

on hobi, aitab ka sellega tegelemine mхtted mujale suunata. Mitmesugused

uuringud on nдidanud, et paar korda nдdalas kehalisi harjutusi aitab

vдhendada stressi ja pinget.

Vдltida liiga ohtrat kofeiini ja alkoholi tarbimist. Mхlemaid peetakse kьll

lххgastavateks aineteks, aga tegelikult vхivad nad asja hullemaks muuta. Ei

maksa vaadata uudiseid enne voodisse minemist. Elada ьks pдev korraga.

Mхelda enne uinumist pдeva jooksul juhtunud headele asjadele. Pidada

meeles, et andmine on parem kui vхtmine. Pььda andestada, mitte kanda viha.

Keegi ei ole ideaalne. Me kхik teeme vigu. Kui ollakse хppinud teistele

andestama, andestatakse ka iseenesele (Internet 2000:delfi).

KOKKUVХTE

Tдnapдeva moodsas ьhiskonnas painavad meid paljud asjad ja pidev vaimne

stress hoiab meie keha kogu aja pinges.

Krooniline pinge mхjutab inimesi erinevalt. Tekkida vхivad unehдired, pea-

ja hambavalu, keskendumisraskused, sццgiisu vхib kasvada vхi ьldse puududa.

Nii vхi teisiti nхrgestab pingeseisund meie immuunsussьsteemi.

Kuidas stressiga toime tulla? Хppigem mхtetesse ja sьndmustesse suhtuma

selliselt, et need ei ole enam stressitekitavad. Хppigem lххgastuma!

Ei tohi vхimaldada stressil endast vхitu saada. Tuleb kannatlikult

valmistada ennast rasketeks elu situatsioonideks, mis kindlasti tulevad

meile ette nii tццl kui ka isiklikus elus.

Pхhiline jдreldus, mida vхib teha sellest tццst, saab sхnastada jдrgmisel

viisil. Stress on vдltimatu, mida me peame teadma ja alati meeles pidama.

Stressi saab ennetada. Kindlasti tuleb ettevalmistuda tema tekkimisele ja

pььda temaga hakkama saada vхimalikult paremini. Mхnikord vхib stressi

ьldse vдltida, kui osatakse adekvaatselt hinnata antud situatsiooni.

KASUTATUD KIRJANDUS

1. 1.Eesti keele sхnaraamat. Toim. Erelt, T. – Tallinn, Eesti Keele

Sihtasutus, 1999. – 1020 lk.

2. 2.Vххrsхnastik. Peatoim.: Mдgi, R. Ьldt.: Kull, R. – Tallinn, TEA, 1999.

– 693 lk.

3. Elenurm, T. & Kasmel, A. & Kidron, A. & Rььtel, E. & Teiverlaur, M. &

Traat, U. Stressi teejuht. – Tallinn, Eesti Tervisekasvatuse Keskus,

1997. – 191 lk.

4. Elenurm, T. Stress ja Sugu. - “Anne”, 2000/04.

5. М.Мескон, М.Альберг, Ф. Хедоури. Основы менеджмента: пер. с англ. -

М.: “Дело ЛТД”, 1994. - 702 с.

6. Стресс жизни: Сборник. / Составители: Л.М.Попова, И.В.Соколов.

( О.Грегор. Как противостоять стрессу. Г.Селье.

Стресс без болезней. ) - Спб, ТОО “Лейла”, 1994. - 384 с.

7. INTERNET : http://woman.delfi.ee/Suhted/Omavahel/article155005.php

Страницы: 1, 2