ĢÅĶŽ


Ōåńņčāąėč č źīķźóšńū
Ńåģčķąšū
Čēäąķč˙
Ī ĢĪÄĶŅ
Ļščćėąųåķč˙
Ļīēäšąāė˙åģ

ĶĄÓ×ĶŪÅ ŠĄĮĪŅŪ


  • Čķķīāąöčīķķūé ģåķåäęģåķņ
  • Čķāåńņčöčč
  • ČĆĻ
  • Ēåģåėüķīå ļšąāī
  • Ęóšķąėčńņčźą
  • Ęčėčłķīå ļšąāī
  • Šąäčīżėåźņšīķčźą
  • Ļńčõīėīćč˙
  • Ļšīćšąģģčšīāąķčå č źīģļ-šū
  • Ļšåäļščķčģąņåėüńņāī
  • Ļšąāī
  • Ļīėčņīėīćč˙
  • Ļīėčćšąōč˙
  • Ļåäąćīćčźą
  • Īźźóėüņčēģ č óōīėīćč˙
  • Ķą÷åšņąņåėüķą˙ ćåīģåņšč˙
  • Įóõó÷åņ óļšąāėåķ÷ó÷åņ
  • Įčīėīćč˙
  • Įčēķåń-ļėąķ
  • Įåēīļąńķīńņü ęčēķåäå˙ņåėüķīńņč
  • Įąķźīāńźīå äåėī
  • ĄÕÄ żźļšåä ōčķąķńū ļšåäļšč˙ņčé
  • Ąóäčņ
  • Āåņåščķąšč˙
  • Āąėžņķūå īņķīųåķč˙
  • Įóõćąėņåšńźčé ó÷åņ č ąóäčņ
  • Įīņąķčźą č ńåėüńźīå õīē˙éńņāī
  • Įčšęåāīå äåėī
  • Įąķźīāńźīå äåėī
  • Ąńņšīķīģč˙
  • Ąšõčņåźņóšą
  • Ąšįčņšąęķūé ļšīöåńń
  • Įåēīļąńķīńņü ęčēķåäå˙ņåėüķīńņč
  • Ąäģčķčńņšąņčāķīå ļšąāī
  • Ąāčąöč˙ č źīńģīķąāņčźą
  • Źóėčķąšč˙
  • Ķąóźą č ņåõķčźą
  • Źščģčķīėīćč˙
  • Źščģčķąėčńņčźą
  • Źīńģåņīėīćč˙
  • Źīģģóķčźąöčč č ńā˙ēü
  • Źčįåšķåņčźą
  • Čńņīšč÷åńźčå ėč÷ķīńņč
  • Čķōīšģąņčźą
  • Čķāåńņčöčč
  • ļī Ēīīėīćč˙
  • Ęóšķąėčńņčźą
  • Źąšņą ńąéņą
  • STRESS (Ńņšåńń) (WinWord (ķą żńņīķńźīģ ˙ēūźå))

    pinge olemasolust organismis. Teadvuslik hinnang võib üle viia need

    signaalid emotsionaalsest sfäärist (tunded) ratsionaalsesse (mõistus)

    sfääri ning sellega likvideerida ebasoovitatava seisundi.

    Stressipinge tunnused:

    1. Võimatus keskenduda millelgi.

    2. Sagedad vead töös.

    3. Mälu halvenemine.

    4. Väsimusetunde liiga sagedane tekkimine.

    5. Kõne kiiremine.

    6. Hajameelsus.

    7. Sagedased valud (pea-, selja-, maovalu).

    8. Suurenenud ärrituvus.

    9. Töörõõmu alanemine.

    10. Huumorimeele puudumine.

    11. Suitsetamise sagenemine.

    12. Kalduvus alkoholilembusele.

    13. Pidev nälja tunne.

    14. Isu kaotus – ei tunne toidu maitset.

    15. Võimatus õigel ajal tööd lõpetada.

    Kui leitakse oranismi stressipinge tunnused, siis tuleb tähelepanelikult

    uurida selle põhjusi.

    Võimalikud stresspinge põhjused:

    1. Tihtipeale tehakse mitte seda mida sooviks, vaid seda mida on vaja, mis

    kuulub kohustuste hulka.

    2. Ei jätkuta pidevalt aega – ei jõuta midagi ära teha.

    3. Keegi või miski ajab taga, rutatakse pidevalt kuhugi.

    4. Tahetakse pidevalt magada – kuidagi ei saa end välja magada.

    5. Tuntakse, et kõik ümbritsevad on ka pinges.

    6. Nähakse unesid sagedamini, eriti kui on üleväsinud.

    7. Suitsetatakse liiga palju.

    8. Tarvitatakse alkoholi rohkem kui tavaliselt.

    9. Ei meeldi peaaegu kõik.

    10. Kodus on pidevalt konfliktid.

    11. Tuntakse pidevalt rahuldamatust elust.

    12. Võetakse raha võlgu siis ku ei teata kuidas pärast tagasi maksta.

    13. Tekitakse alaväärsuse kompleks.

    14. Ei olda kellegagi rääkida oma probleemidest ning ei soovita seda.

    15. Tuntakse, et ei peeta lugu ei tööl ega kodus.

    Arvatavasti siin ei ole toodud kõik stressipinge põhjused. Iga inimene peab

    ise analüüsima oma seisundit ja ilmsiks tegema stressipinge põhjused, mis

    on iseloomulikud ainult tema jaoks.

    Stress ja sugu

    Mõnikümmend aastat tagasi leidsid inglise psühholoogid, et naistele on

    omasemad neurootilised, meestele aga somaatilised stressireaktsioonid:

    naised kipuvad nutma, näägutama ja halama, tahavad end tühjaks rääkida ja

    ootavad lohutamist. Mehed tõmbuvad pigem endasse, elavad kujutlustes

    toimunut läbi või eitavad sündmuste negatiivset mõju, kuni stress kehaliste

    vaevustena endast märku annab. Ühiste ja esmaste stressi tunnustena

    kirjeldatakse unetust, masendust ja ärrituvust.

    Eesti naised märkavad enda juures stressi tunnuseid meestest sagedamini:

    nad on tunduvalt rohkem üleväsinud ja palju sagedamini rahutud, ängistunud

    või ükskõiksed. Neil valutab pea ja nad kurdavad, et ärrituvad kergesti.

    Nad käivad sagedamini arsti juures.

    Mehi hakkavad vaevama ebamäärased pisted südame piirkonnas, rõhumine rinnus

    ja põhjuseta higistamine, justkui raske on hingata ja viha väljub kontrolli

    alt. Stressi üle kurdavad mehed vähem, sest seda pole kombeks tunnistada.

    Enese ja oma keha tunnetamisega on Eesti meestel kehvad lood. Oma autost ja

    selle mootori võimsusest teatakse kõike, viimasest tehnoülevaatusest

    mäletatakse pisemaidki rikkeid, kui aga küsida neilt kasvõi nende kehakaalu

    ja veresuhkru taset või viimast hambaarsti juures käimise kuupäeva, siis

    sattub mees kimbatusse.

    Kohustus tööd nii teha, et perele piisav sissetulek tagada, on tugev

    stressitegur. Selle nimel püütakse endast viimane välja võtta. Juhtub, et

    armu ei anta ei alluvatele ega perelegi. Tööstressi tunnused ilmnevad

    mujalgi: suhted lähedastega pingestuvad ning sõpradest hakatakse eemale

    hoidma.

    Stressiekspert ameeriklane Georgia Witkin tõdeb, et meeste stressi

    põhiliseks põhjuseks on võitlus positsiooni pärast.

    Pikka aega on karjäär olnud mehe peaaegu ainuke eneseteostusvõimalus. Amet

    annab talle elu põhirolli, kuid toob kaasa ka suurema stressi. (Vaatamata

    sellele, et ülekurnatus ja tööväsimus naisi nende endi arvates sagedamini

    vaevab.) Mehe peamine roll on tööd teha ja sissetulekut teenida – see tagab

    edu, tunnustuse, kindlustatuse. Teenitud raha, saavutatud positsioon ja

    omandatud lugupidamine võivad halvimal juhul osutuda pakutavateks

    vahetusväärtusteks ka tervise, armastuse ja hoolimise hankimisel.

    Naise “valuuta” on mitmekesisem ning ning ta on riskide vastu paremini

    kindlustatud. Naist peetakse tavaliselt paremaks suhtlejaks, tema puhul on

    hinnas ka kaunis ja hoolitsetud välimus.

    Püstitanud enesele eesmärgid ja neid täitma asunud, sihib mees juba

    järgmisi: ta tahab saavutada nii palju, kui suudab, kuid sageli rohkem, kui

    parajasti vaja. Mees on tihti vaid ühes – ameti-rollis.

    Naisel on rohkem valikud. Ema, abikaasa ja töötaja rollide esitatavad

    ootused on erinevad, ühe täitmine ei sõltu teisest.

    Rootsi stressiuurija Frankerhaeuser kinnitab, et tööstress kimbutab naisi

    vähem tänu valikuvabadusele: nad ei saa end teostada mitte ainult tööl,

    vaid ka naise ja emana. Ta puhkab ühest rollist, täites teist. Kõige enam

    kehtib see seaduspärasus just juhtide ja spetsialistidena töötavate naiste

    kohta, kellel on voli ise oma tööd kavandada ja korraldada. Ülemuseks

    olemise pinget see naine ei põe: pigem naudib võimalust end

    traditsioonilises meeste valdkonnas teostada.

    Mees paneb kõik tavaliselt ühele kaardile – kui töö ei edene ja amet ei

    anna võimalust end hästi tunda, siis näib kõik hukas olevat. Stress tööl

    muserdab meest enam nii juhina teiste inimeste tegevuse eest vastutamisel

    kui ka alluvana kellegi käske täites. Alluva rolli on mehel raskem taluda

    kui naisel. Traditsiooniliselt oodatakse juhi ja liidri rolli võtmist pigem

    mehelt ning see toob kaasa saavutuspinge.

    Südamearst Jaan Eha on tõdenud, et Eesti meeste hulgas esineb palju

    enesehävituslikku käitumist, mis viitab suurele stressile ja

    ebaadekvaatsele enesehinnangule: mõttetud ja ohtlikud manöövrid liikluses,

    kihutamine, suitsetamine, joomine ja narkootikumide kasutamine. Üldine

    närvilisus ilmneb olmekonfliktides ja tühjas sõnelemises. Nii nagu ei peeta

    kinni liikluseeskirjast ega peeta seadusi miskiks, ei järgita ka keha ja

    vaimu tervist säästvat eluviisi. Ühepäeva-unistuste nimel elamine viib

    mõttetu tõmblemiseni. Võimalik, et selle põhjuseks on sotsiaalne ebakindlus

    ja tuleviku-usu puudumine.

    Eesti meeste suremus südamehaigustesse on Euroopas esikohal, eriti

    keskesliste meeste hulgas (Läti ja Venemaa kõrval). Jaan Eha leiab, et

    olukord võib hakata aegamööda muutuma, kui riik ja tööandjad hakkavad

    väärtustama inimest ja tema tervist, mitte ainult kasumit. Näiteks

    Inglismaal on võidetud juba üsna mitu kohtuasja stressist tingitud kahju

    hüvitamiseks.

    Noorte meeste eluväärtuste ja rollide mitmekesistumine (lõõgastumine

    kodutöid tehes, isaduspuhkusele jäämine jms), mis viimastel aastatel on

    levinud Põhjamaades, võib olla oluliseks stressipuhvriks. Vastutus pere ja

    järglaste üleskasvatamise eest ei kao, kuid selle teostamise viis suurendab

    mehe ja kogu turvatunnet ning lähendab pereliikmeid üksteisele.

    Stressi ületamise viisid on aja jooksul mõneti muutunud ning mõjutatud mehe

    ja naise rollidele omistatud tähendusest. Mõlemad pooled teadvustavad

    ennast läbi peegelduse oma ajas ja kultuuris ning põevad suhte- ja

    tööpingeid vastavalt sellele, kuidas suudavad neile ootustele vastata.

    Meeste ja naiste taktikad stressi tekitanud probleemide lahendamisel on

    erinevad. Naised küsivad sagedamini nõu, keskenduvad positiivsele ning

    hakkavad samm-sammult ja ettevaatlikult katsetades asja parandama. Mehed

    püüavad ise toime tulla ja hoiavad asja enda teada, kuni kõik on omaette

    läbi mõeldud ning olukorra muutmise võimalused läbi kaalutud. Kui mees

    midagi muuta otsustab, siis tahab ta teha kõike korraga. Selline otsus võib

    suurendada pinget ja viia purustava käitumiseni. Niisugust käitumist toidab

    mõtteviis: mees ei tohi oma nõrkusi näidata ning ta otsused peavad olema

    kindlad ja kõigutamatud.

    Kui probleem ei õnnestu lahendada, siis võib abi olla suhtumise muutmisest.

    Naistele on omane anda probleemile teine tähendus, eitada selle olulisust

    või lihtsalt fantaseerida (“küll kunagi midagi iseenesest muutub”).

    Mehed kipuvad otsima süüdlast ning püüavad teda karistada. Nii mõnigi kord

    võib “süüdlaseks” osutuda mitte probleemi tegelik põhjustaja, vaid nõrgem

    kolleeg või pereliige. Ohtlikuks muutub olukord mehe töövõimele,

    enesehinnangule ja vaimsele tervisele siis, kui süüdlaseks hakatakse pidama

    ennast.

    Naisi saab mehe stressi leevendada, kui aitab tal probleeme selgeks

    rääkida, süükoormat hajutada ning lahendusele jõudmise üksikasju kavandada

    ( Elenurm 2000: 40-42).

    Võitlus stressi vastu

    Tekib küsimus, kuidas inimese organism paneb stressile vastu ning juhib

    seda?

    Käsitleme organismi võimalikud reaktsioonid stressile ning stressi

    alandamise põhiviise:

    relaksatsioon;

    keskendumine;

    hingamise autoreguleerimine.

    1 Mismoodi inimese organism reageerib stressile

    Mis on inimese organismi võimalikud reaktsioonid stressile?

    1. Stressi reaktsioon.

    Ebasoodsad tegurid (stressorid) kutsuvad esile stressi. Inimene katsub

    teadvuslikult või teadvustamatult kohaneda uue situatsiooniga. Sellele

    järgneb tasandamine ehk adapteerimine. Inimene kas leiab tasakaalu

    kujunenud situatsioonis ning stress ei tekita mingeid tagajärgi või ei

    kohane sellega, see on nn MAL-adapteerimine (halb adapteerimine). Selle

    tagajärjel võivad tekkida erisugused psüühilised või füüsilised hälved,

    stress kas kestab küllaltki kaua või tekib tihti.

    2. Pasiivsus.

    See ilmneb inimesel, kelle adapteerimise reserv on kasin ning organism ei

    suuda stressile vastu panna. Tekib abituse, lootusetuse ja depressiooni

    seisund. Aga selline stressi reaktsioon võib olla ajutine.

    Kaks ülejäänud reageerimisviisi on aktiivsed ja allutatud inimese tahele.

    3. Aktiivne kaitse stressi vastu.

    Inimene vahetab tegevusala ja leiab üles midagi otstarbekamat ja

    sobivamat vaimutasakaalu saavutamiseks, mis soodustab tervise seisundi

    paranemist (sport, muusika, aia kujundamine, joonistamine jne).

    4. Aktiivne relaksatsioon, mis suurendab organismi loomulikku adapteerimist

    nii psüühilist kui ka füüsilist. See reaktsioon on mõjuvam.

    Normaalsetes tingimustes stressi vastuseks inimesel tekib ärevus,

    norutunne, mis on automaatne ettevalmistus aktiivseks tegevuseks kas

    ründavaks või kaitsvaks käitumiseks. Niisugune ettevalmistus teostub

    organismis alati, sõltumata sellest, milline stressireaktsioon tuleb –

    isegi siis, kui ei toimu mingit füüsilist toimingut. Automaatse reaktsiooni

    impulss võib olla potentsiaalselt ohtlik ja viib organismi valmisoleku

    seisundisse. Südamelöögid sagenevad, tõuseb vererõhk, lihased on pingul.

    Sõltumata sellest kas oht on tõsine (elule ähvardus, füüsiline vägivald)

    või mitte (solvang) organismis tekib ärevus ja selle vastuseks

    vastupanekuks valmisolek.

    3.2. Relaksatsioon

    Ärevuse automaatne reaktsioon seisneb kolmest järjestikusest faasist

    (vastavalt H. Selje teooriale) (Popova jt.1994:288):

    impulss

    stress

    kohanemine

    Teiste sõnadega, kui tekib stress, siis stressiseisund hakkab varsti

    alanema – inimene nii või teisiti rahuneb. Kui kohanemist rikutakse (või

    üldse puudub), siis on võimalik mõnede psühhosomaatiliste haiguste või

    häirete tekkimine.

    Järelikult, kui inimene tahab suunata oma jõupingutusi tervise säilitamise

    peale, siis ta peab teadlikult vastama stressi impulssile relaksatsiooniga.

    Aktiivse kaitse abil on inimene suuteline sekkuma igaühte kolmest stressi

    faasist. Sellega ta võib segada stressi impulssi mõju, peatada seda või

    (kui stressi situatsioon ei ole tekkinud) nõrgendada stressi vältides

    sellega psühhosomaatilisi häireid organismis.

    Aktiviseerdes närvisüsteemi talitlust, relaksatsioon reguleerib meeleolu ja

    psüühilist erutuse taset, võimaldab nõrgendada või alandada stressist

    põhjustatud psüühilist või lihaspinget.

    Relaksatsioon on meetod, mille abil võib osaliselt või täiesti lahti saada

    füüsilisest või psüühilisest pingest. Relaksatsioon on väga kasulik meetod,

    kuna omandada seda üsna kerge – selle jaoks ei ole vaja spetsiaalset

    haridust ega loodusannet. Kuigi on olemas üks vältimatu tingimus –

    motiveering, s.t. igaühel tuleb teada, milleks ta tahab omandada

    relaksatsiooni.

    Tänapäeval kasutatakse sadu erinevaid lõõgastustehnikaid. Näiteks jooga jt.

    ida enesearenduse süsteemid pakuvad rea tõhusaid keha ja vaimu lõdvestamise

    võtteid. Mõned meetodid, nagu näiteks hiina tervistav võimlemine ja

    võitlustehnika taj chi nõuavad pikaajalist harjutamist. On aga neidki, mida

    võib pingeolukorras kohe proovida.

    3.3. Rahustav hingamine

    Pingeseisundis muutub hingamine pinnapealseks ja kiireks. Lõõgastunud

    inimene seevastu hingab aeglaselt ja sügavalt: kopsudes kulgev õhk näib

    diafragmat ehk vahelihast masseerivat. Kõhu- ehk diafragmahingamine

    parandab organismi talitlust ning aitab kooskõlastada keha, meelte ja vaimu

    toimimist. Kõhuhingamise tähtis osa meelte rahustamisel ning ärevuse

    kõrvaldamisel on aastasadu teada joogidele (Elenurm jt.1997:114).

    Tegelikult ei hinga enamus meist korralikult, olgu pinges või mitte.

    Ebaõige hingamine jätab meid ilma keha puhastavast ning energiat tootvast

    hapnikust. Soovitatakse leida sobiv koht lebamiseks. Asetada käed kõhule

    ribide alla ning alustage aeglast ja sügavat hingamist. Hingamist võib

    harjutada ka püsti seistes. Sellisel juhul jälgida, et teie jalalabad

    asuksid paralleelselt, käsi asetatakse kõhule. Kui hingatakse õigesti,

    tuntakse kõhupiirkonna laienemist enne, kui rindkere hakkab kerkima.

    Hingamist tuleks harjutada 5-10 minutit korraga. See aitab parandada

    hingamist ka muul ajal ja lühendab ooteaega, kasvõi töölt tulles toidupoe

    pikkades kassajärjekordades seistes või ühistransporti oodates (DELFI

    2000).

    3.4. Lihasrelaksatsioon

    Järgnevalt on kirjeldatud ameerika arsti E. Jacobsoni poolt pakutud 20

    põhiharjutust, mille puhul iga lihastegrupi 15-20 sekundi pikkusele

    lõõgatamisele eelneb 7-10 sekundi pikkune pingutamine.

    Sellist tüüpi relaksatsioon aitab leevendada lihaspingeid õlgades, kaelas,

    silmade ümbruses, kergendab uinumist ning on abiks pingepeavaludest

    vabanemisel. Lihaste pingutamine – lõõgastamine ning kehale keskendumine

    suunab tähelepanu piinavatelt mõtetelt kehale ja võimaldab nõnda vaimul

    puhata ning ülekuumenema kippuvaid meeli jahutada.

    Soovitatav on praktiseerida umbes 20 minutit päevas, tühja kõhuga ning

    vaikses õhkkonnas. Lihasrelaksatsiooni ajal peaks keha olema võimalikult

    vaba: kingad võiks jalast võtta ning pigistavad vööd ja rihmad valla

    päästa.

    Esmalt veendu, et isud mugavalt. Pärast iga lihastegrupi

    pingutustlõõgastamist jäta 15-20 sekundi pikkune paus, enne kui asud

    järgmist lihastegruppi pingutama. Naudi seda tunnet, mis kehas tekib, kui

    tunnetad pingutamise ja lõõgastamise erinevust, lõtvumise vabastavat

    toimet. Kui mõni lihastegrupp tundub eriti pingul olevat, siis lõdvesta

    seda 2-3 korda järjest ning jäta seejuures iga pingutuse-lõõgastuse tsükli

    vahele 20 sekundit.

    1. Alustuseks tee 3 sügavat hingetõmmet ning hinga aeglaselt ja pikalt

    välja. Tunneta, kuidas keha väljahingamise ajal pingetest vabaneb.

    2. Pigista rusikad kõvasti kokku. Hoia neid nõnda 7-10 sekundit ning

    lõdvesta siis 15-20 sekundi jooksul. Jäta umbes sama pikk ajavahe ka enne

    iga järgmise lihastegrupi pingutamist.

    3. Pinguta biitsepseid, nagu demonstreeriksid oma käsivarte muskleid. Tee

    seda 7-10 sekundit ja lõõgastu siis 15-20 sekundit.

    4. Pinguta käsivarte sisekülje lihaseid, sirutades käed ette. Hoia

    ...lõdvesta.

    5. Pinguta otsaesise lihaseid, tõstes kulmud nii kõrgele, kui saad.

    Hoia...lõdvesta. Kujutle, et su otsaesine muutub lõõgastudes jahedaks,

    pea selgeks.

    6. Ava suu nii pärani, kui suudad. Lase huuled seejuures lõdvaks ning püüa

    tunnetada lõualuude kokkupuutekohas tekkivat lihaste venitust.

    Hoia...lõdvesta.

    7. Tee mõned sügavad hingetõmbed ja langeta pea. Tunneta pead kogu raskuses

    nagu mõnusa une eel.

    8. Painuta õlad taha, nagu tahaksid abaluid selja taga kokku suruda.

    Keskendu pingele abaluude taga… ja lõdvestu. (Kuna see piirkond on sageli

    eriti pinges, võid sellise pingutamise-lõõgastamise tsükli läbi teha kaks

    korda.)

    9. Pinguta rinnalihaseid ja hinga samal ajal mõnusalt sisse. Hoia hinge 7-

    10 sekundit kinni… ja lase siis õhul aeglaselt kopsudest välja voolata.

    Kujutle, kuidas koos väljahingatava õhuga lahkub rinnust ülemäärane

    pinge.

    10. Pinguta kõhulihaseid ja tõmba kõht sisse, nagu tahaksid kõhunahaga

    selga puudutada. Hoia pingul … ja lõdvesta. Kujutle, kuidas lõõgastuse

    laine levib läbi lõtvunud pehme kõhu ja selgroo.

    11. Pinguta tuharalihaseid ja suru tuharad kokku. Hoia …lõdvesta. Tunneta,

    kuidas niuete piirkond täielikult lõõgastub.

    12. Pigista reied kokku. Pinguta… ja lõdvesta. Tunneta, kuidas sääremarjad

    pingule tõmbuvad… ja lõdvesta.

    13. Siruta jalad ette ja painuta varbad enda poole. Tunneta, kuidas

    sääremarjad pingule tõmbuvad …ja lõdvesta.

    14. Pinguta tallalihaseid ja pigista varbad konksu. Hoia …lõdvesta.

    15. Käi mõttes ja liigutades kogu keha uuesti läbi ning veendu, kas mõni

    lihas pole jäänud üleliigselt pingesse. Kui leiad mõne sellise koha, siis

    korda selle lihastegrupiga uuesti pingutamise-lõõgastamise harjutust.

    16. Olles kontrollinud, et lihased on lõdvad, sea end hästi mugavalt istuma

    ja lase lõõgastuse mahedal pehmel lainel aeglaselt läbi kogu keha voolata

    ning oma vabastava hoovusega kõiki su keha lihaseid ja närve pealaest

    jalatallani puudutada.

    Esimesel korral võtab selline lihasrelaksatsiooni harjutus aega 20-30

    minutit, hiljem saad hakkama 15-20 minutiga (Elenurm jt. 1997:115-117).

    3.5. Mõtlus

    Tänapäeva kiirustavas maailmas, kus infotulv meid sageli enese alla matta

    ähvardab, vajaksime ka tööpäeva keskel minuteid, et lihtsalt niisama olla.

    Mõtluse eesmärk on meelel peatuda ja mõtetel vabalt minna lasta, keskenduda

    olemisele “siin ja praegu”. Selline ümberlülitumine välise maailma

    tegelikkuselt oma mõttelennu jälgimisele puhastab ja virgutab vaimu,

    aidates meid igapäevaaskelduste keerisest tagasi elu sügavama mõtte ja

    ainukordsuse tunnetamise rajale.

    Meditatsiooni on praktiseeritud vähemalt viis tuhat aastat. Viimase sajandi

    uuringute järgi tervendab mõtlus nii keha kui meeli: suurenevad tähelepanu-

    ja keskendusvõime, tõusevad organismi energeetiline tase ja produktiivsus,

    tasakaalustuvad meeleolu ja enesehinnang, paranevad enesetunne ja loovus.

    Kuidas aitab mõtlus stressi leevendada? Esiteks loob see kontakti

    intuitiivse ja ratsionaalse, mällu talletatu ja praeguste mõtete,

    järelduste ning kavatsuste vahel. Teiseks lepitab mõtlus konfliktse loomuse

    vastandusi – aitab kohandada soove võimalustega, tasakaalustada kohusetunde

    ja iha, tunded ja mõtlemise, ideaalidest unelemise ja tõelisusetaju.

    3.6. Kuidas vaimset puhkust võtta?

    Ebameeldivatele asjadele mõeldes läheb meie keha pingesse, sest keha

    funktsioone reguleerivad ajukeskused ei tee vahet tegelike ja kujuteldavate

    kujundite vahel. Niisiis reageerib teie keha ebameeldivatele mõtetele,

    otsekui te oleksitegi selles olukorras. Proovida võiks vahelduseks midagi

    vastupidist ja kujutada ette asju, mis tekitavad inimeses hea tunde.

    Vaimseks puhkuseks valmistumiseks lõdvestatakse lihased ja hingatakse paar

    korda sügavalt sisse. Siis sulgetakse silmad ja kujutatakse ette, et

    ollakse meeldivas kohas, kas rannal või mägedes või lemmiktegevuse juures.

    Püüda seda kogeda. Manada silme ette pilt, kuulata helisid, tunda lõhnu.

    Harjutada seda 10-15 minutit. Mida osavama muututakse, seda efektiivsem

    selline lõõgastumine on ning varsti suudetakse saavutada sama efekti vaid

    mõne minutiga.

    3.7. Aroomid stressi vastu

    Aroomid mõjuvad meile vahetult haistmismeele kaudu, seetõttu on nende mõju

    sügav ning sageli teadvustamata.

    Lõhnaasjatundjad väidavad isegi, et parfüümist võib kujuneda universaalne

    keel – selline, mis omab positiivset mõju psüühikale. Inimese võime lõhnu

    eristada on piiratud, kuid lõhnamälu on see-eest haruldaselt hea. Kunagi

    kogetud lõhnaaisting võib meenuda aastaidki hiljem sama lõhna tundes. Seda

    arvatavasti seetõttu, et lõhnad kipuvad olema seotud teatud sündmuste ja

    inimestega, kes koos tuttava lõhnaga meenuvad.

    Tänapäeval kasutab lõhnaõlisid või tualettvett umbes 90% naistest ja 80%

    meestest, olles veendunud, et õigesti valitud lõhn äratab huvi ja suurendab

    meeldivust. On täheldatud, et tööruumide meeldiv aroom tõstab töötajate

    enesekindlust ja võimekusetunnet ning soodustab eesmärkide saavutamist.

    Meeldivast aroomist on abi ka läbirääkimistel – parandab meeleolu ja

    vastuolude puhul on kergem kompromisse leida.

    8 Muud meetodid lõõgastumiseks

    - Muusika kuulamine on väga lõõgastav, paljudele meeldib lugeda. Kui teil

    on hobi, aitab ka sellega tegelemine mõtted mujale suunata. Mitmesugused

    uuringud on näidanud, et paar korda nädalas kehalisi harjutusi aitab

    vähendada stressi ja pinget.

    Vältida liiga ohtrat kofeiini ja alkoholi tarbimist. Mõlemaid peetakse küll

    lõõgastavateks aineteks, aga tegelikult võivad nad asja hullemaks muuta. Ei

    maksa vaadata uudiseid enne voodisse minemist. Elada üks päev korraga.

    Mõelda enne uinumist päeva jooksul juhtunud headele asjadele. Pidada

    meeles, et andmine on parem kui võtmine. Püüda andestada, mitte kanda viha.

    Keegi ei ole ideaalne. Me kõik teeme vigu. Kui ollakse õppinud teistele

    andestama, andestatakse ka iseenesele (Internet 2000:delfi).

    KOKKUVÕTE

    Tänapäeva moodsas ühiskonnas painavad meid paljud asjad ja pidev vaimne

    stress hoiab meie keha kogu aja pinges.

    Krooniline pinge mõjutab inimesi erinevalt. Tekkida võivad unehäired, pea-

    ja hambavalu, keskendumisraskused, söögiisu võib kasvada või üldse puududa.

    Nii või teisiti nõrgestab pingeseisund meie immuunsussüsteemi.

    Kuidas stressiga toime tulla? Õppigem mõtetesse ja sündmustesse suhtuma

    selliselt, et need ei ole enam stressitekitavad. Õppigem lõõgastuma!

    Ei tohi võimaldada stressil endast võitu saada. Tuleb kannatlikult

    valmistada ennast rasketeks elu situatsioonideks, mis kindlasti tulevad

    meile ette nii tööl kui ka isiklikus elus.

    Põhiline järeldus, mida võib teha sellest tööst, saab sõnastada järgmisel

    viisil. Stress on vältimatu, mida me peame teadma ja alati meeles pidama.

    Stressi saab ennetada. Kindlasti tuleb ettevalmistuda tema tekkimisele ja

    püüda temaga hakkama saada võimalikult paremini. Mõnikord võib stressi

    üldse vältida, kui osatakse adekvaatselt hinnata antud situatsiooni.

    KASUTATUD KIRJANDUS

    1. 1.Eesti keele sõnaraamat. Toim. Erelt, T. – Tallinn, Eesti Keele

    Sihtasutus, 1999. – 1020 lk.

    2. 2.Võõrsõnastik. Peatoim.: Mägi, R. Üldt.: Kull, R. – Tallinn, TEA, 1999.

    – 693 lk.

    3. Elenurm, T. & Kasmel, A. & Kidron, A. & Rüütel, E. & Teiverlaur, M. &

    Traat, U. Stressi teejuht. – Tallinn, Eesti Tervisekasvatuse Keskus,

    1997. – 191 lk.

    4. Elenurm, T. Stress ja Sugu. - “Anne”, 2000/04.

    5. Ģ.Ģåńźīķ, Ģ.Ąėüįåšć, Ō. Õåäīóšč. Īńķīāū ģåķåäęģåķņą: ļåš. ń ąķćė. -

    Ģ.: “Äåėī ĖŅÄ”, 1994. - 702 ń.

    6. Ńņšåńń ęčēķč: Ńįīšķčź. / Ńīńņąāčņåėč: Ė.Ģ.Ļīļīāą, Č.Ā.Ńīźīėīā.

    ( Ī.Ćšåćīš. Źąź ļšīņčāīńņī˙ņü ńņšåńńó. Ć.Ńåėüå.

    Ńņšåńń įåē įīėåēķåé. ) - Ńļį, ŅĪĪ “Ėåéėą”, 1994. - 384 ń.

    7. INTERNET : http://woman.delfi.ee/Suhted/Omavahel/article155005.php

    Ńņšąķčöū: 1, 2


    Ļščćėąųåķč˙

    09.12.2013 - 16.12.2013

    Ģåęäóķąšīäķūé źīķźóšń õīšåīćšąōč÷åńźīćī čńźóńńņāą ā šąģźąõ Ģåęäóķąšīäķīćī ōåńņčāąė˙ čńźóńńņā «ŠĪĘÄÅŃŅĀÅĶŃŹĄß ĄĶÄĪŠŠĄ»

    09.12.2013 - 16.12.2013

    Ģåęäóķąšīäķūé źīķźóšń õīšīāīćī čńźóńńņāą ā ĄĶÄĪŠŠÅ «ŠĪĘÄÅŃŅĀÅĶŃŹĄß ĄĶÄĪŠŠĄ»




    Copyright © 2012 ć.
    Ļšč čńļīėüēīāąķčč ģąņåščąėīā - ńńūėźą ķą ńąéņ īį˙ēąņåėüķą.